Uus suund: Eesti ettevõtted laienevad riburada Helsingisse

 (171)
Varem läksid koristajad ja ehitajad, nüüd aga ettevõtjad
Vappu 2018 ööelu
Juba Helsingi piirkonnas on rohkem rahvast kui terves Eestis, selgitab Soome lahe põhjakaldal kanda kinnitanud ettevõtja Valjo Kütt.Foto: Taavi Sepp

Eestlased on taasiseseisvumisest alates hulgakaupa ja suurel kiirusel Soome tööle pürginud. Nüüd on see protsess peatunud, paljud tulevad tagasi: Eestiski on palgad tõusnud ja elu edenenud. Alanud on ent üks hoopis teistsugune protsess: Eesti firmad laienevad Helsingisse, kirjutab Helsingin Sanomat.

Paljudele Eesti ettevõtetele on Helsingi loomulik hüppelaud rahvusvahelisele turule. Helsingi on lähedal, kliente ja ostujõudu on kõvasti ning kultuurid üpris sarnased. Soome minek on eestlastele üha vähem sunduslik samm parema palga järele ja üha enam põnev võimalus äri ajamiseks. See kehtib selgesti näiteks hiljuti Helsingisse laienenud Eesti brändide Tokumaru ja Upsteam kohta. Mobiilset autopesuteenust pakkuv Upsteam alustas Helsingis tööd mais, jaapani stiilis restoran Tokumaru avas sel neljapäeval uksed uues ja uhkes Triplas, vastvalminud põhjamaade suurimas kaubakeskuses.
“Iga noor Eesti ettevõtja tahab Helsingisse,” ütleb Upsteami üks asutajatest, Valjo Kütt Helsingin Sanomatele. “Meilt küsiti, miks me kõigepealt Tartusse ei laienenud," meenutab ta. "Ainuüksi Helsingi piirkond on suurem kui kogu Eesti.”

Mobiilne autopesuteenus Upsteam on tõeline nüüdisaja "Estonian dream". Vähem kui kolme aasta jooksul on ettevõtte käive kolmekordistunud, see annab tööd 41 inimesele ja kavatseb Soome kaudu murda kogu Euroopa turule.

Seotud lood:

Ettevõtte skeem sündis USA-s, kus asutajaist sõbrad mitu suve ukselt-uksele raamatuid müümas käisid. Raamatumüügist saadud kapitaliga ostsid nad kaubiku, paigaldasid sinna aurupuhasti, töötasid välja oma puhastusvahendi ja asutasid Tallinnas väikese ettevõtte.
Upsteami üks asutajatest on 26-aastane Valjo Kütt. Tema sõnul oli ettevõtte tulek Helsingisse lihtsam kui paljudel teistel Eesti firmadel. “Kohtusime kohe just õigete inimestega, kes aitasid meil kiiresti edasi liikuda,” räägib Kütt.

Noormeeste üks esimesi kliente juhtus olema Eesti ingelinvestor Rain Rannu. Ta tõi pesema oma auto, ühe esimese Tesla Eestis. “Me kartsime kohutavalt autot kahjustada, aga Rannule meeldis teenus väga. Ta küsis, kas võtame investeeringud vastu. Me vastasime, et muidugi," meenutab Kütt.

Seejärel võttis Upsteam osa Ajujahti ettevõtluskonkursist, kus nad tulid kolmandale kohale. Juba võistlusel rääkisid mehed oma plaanidest: Poola, Saksamaa, Leedu, Soome. Siis hoiatas Sami Seppänen, Eesti Elisa juht, noormehi, et nad ei prooviks korraga vallutada kogu maailma, ei prooviks torgata mitut paika korraga nagu kahvel, vaid valiksid ühe kandi välja ja lööksid nagu noaga. Nuga, kui nii võib öelda, tabas Helsingit.

Tokumaru on teadagi Eestis populaarne restoranikett, mille avas viis aastat tagasi jaapanlane Daigo Takagi. Takagi nuudlisuppide saladus on puljongides, neid keedetakse vähemalt kaheksa tundi. Takagi sõnul küsis ta isa juba aastaid tagasi, et miks ta avas oma restorani Eestis ja mitte Soomes. “Restorani avamine Helsingis on nagu isa-poja unistuse täitumine,” sõnab Takagi.

Takagi alustas läbirääkimisi Helsingisse laiendamise üle juba 2017. aastal. Sel ajal alles paberil eksisteerinud Tripla kaubanduskeskus tundus loomuliku paigana, kus kõrts lahti teha.

Eesti äri tavapärane kuvand Soomes tähendab ehitustöölisi, peale nende ka tööstusettevõtteid, laevaehitust ja tehnoloogiat. Alles viimastel aastatel on hakanud Soome jõudma ka rohkem teenindussektori ettevõtjaid, ütles Newco Helsingi Ärikeskuse ärinõustaja Valdar Liive, kellel on aastakümnete pikkune kogemus Soome ja Eesti vahelise ettevõtluskoostöö alal.

“Eesti ettevõtted on muutunud enesekindlamaks,” ütleb Liive.
Eesti ettevõtete kohta Soomes täpseid andmeid pole, kuid Eesti majandusministeeriumi hinnangul on Soomes umbes 1500 ettevõtet, mille kapital on pärit Eestist. Seevastu Eestis on umbes 6000 Soome kapitalil askeldavat ettevõtet.

Eesti ja Soome ettevõtteid ongi keeruline eristada. Upsteamgi püüab muuta oma teenuse võimalikult kohalikuks. Soomes toimub kogu tegevus, mõistagi ka veebirakendus soome keeles.

Upsteam pidi välja töötama Helsingi jaoks uue toote ja toimimismudeli, sest Soome seadus ei lubanud Eestis töötanud skeemide kasutamist. Pesuvesi ega kemikaalid ei tohi sattuda maapinnale, isegi kui pesuained on keskkonnasõbralikud, selgus Soome lahe põhjakaldal.

Nii pidid noored ettevõtjad Helsingis tegutsemiseks uuendama kogu oma toodet ja tegevusmudelit. "See oli hull," muigab Kütt tagantjärele.

Helsingi on nii Tokumaru kui ka Upsteami esimene võõrvallutus. Teekond näib vaeva väärt, kuid see pole olnud kerge. Soome ettevõtted ja kohalike ärimeeste abi on mõlemas ettevõttes mänginud võtmerolli.

Takagil on Eestis tööluba, kuid tal pole Eesti kodakondsust. Sestap sai ta kohe teada, kui keeruline on teises riigis elaval inimesel, kel juured väljaspool Euroliitu, Soomes ettevõtlusega alustada.

“Ettevõtluse alustamiseks oli mul vaja pangakontot. Pangakonto jaoks pidin registreeruma registripidaja juures. Kohtunik ütles jälle, et ma ei saa registreerida enne, kui mul on Soomes ettevõte,” meenutab Takagi. bürokraatiarattas pöörlemist.

“Paljud Soome turistid olid meile öelnud, et tahavad Helsingisse Tokumarut. Ma pidin seda tegema, ” muigab ta. Abiks oli Soome restorani juhataja Kaisla Lehmussaari. Enne töö ette võtmist sõitis Lehmussaari mõistagi Tallinnasse Tokumaru toite maitsma.

“Toit oli nii hea. Tahtsin aidata restorani Soome tuua,” räägib Lehmussaari. Soome äripartner aitaski avada pangakonto ja luua ettevõtte.

Liive sõnul satuvad Soome ja Eesti ettevõtjad sageli sellega orki, et arvavad, et riigid on väga sarnased. Ametnikud räägivad Talsingi kaksiklinnast, kuid tegelikkuses on see veel kaugel.

“Oleme erinevamad, kui arvame. Ütlen eestlastele alati, et Soome minek on välismaale minek,” ütleb Liive.

Riikidel on erinevad seadused ja töökultuur, erinevad juhtimiskultuurid ning erinevad turundus- ja suhtlusvahendid. Soomes on kõik asjad kallimad, alates tööjõu ja ruumi üürist kuni tooraineni. Kokkuvõtlikult ei saa edus kindel olla ka siis, kui ettevõte on Eestis imeedukas.

Helsingisse kolimise peale mõtlevate Eesti ettevõtete jaoks on kõige olulisem olla palju kohapeal, tutvuda õigete inimestega ja Soome ärimaailma protsesside ja tavadega, ütleb Liive.

Muredest hoolimata on minekul jumet: Kütt tõdeb, et Upsteam kasvab Helsingis kaheksa korda kiiremini kui Tallinnas. Järgmisena soovib ettevõte laieneda Tamperesse ja Turusse, siis juba Poola, Saksamaale ja Rootsi.

„Helsingi on näidanud, et saame sellega hakkama. Nüüd on aeg rohkem bensiini lõkkesse visata, ”räägib Kütt.