Selle kandev järeldus on see, et 2,5-4 miljardit eurot (39,1- 62,6 miljardit krooni) maksva 800-1600 MW reaktori(te) valmimine 2015. aastaks Inganliasse on teostatav nii finantsiliselt, tehniliselt kui ka õiguslikult.
Uuringuga jõuti järeldusele, et on olemas konkreetne vajadus taastada energiatootmisvõimsuse tase pärast Ignalina vana tuumajaama sulgemist 2009. aastaks. Just see süvendab märkimiväärselt juba lähitulevikus lõhet Baltikumis elektrienergia nõudluse ja pakkumise vahel.
Tuumareaktori rajamine oleks üks tõnäolisemaid ja kuluefektiivsemaid lahendusi sellele, võrreldes alternatiivsete energiatootmise allikatega.


Põhjalik turu-uuring kinnitas, et kõik vaatluse alla võetud reaktorimudelid vastavad kõige rangematele turvalisusnõuetele, mis ületavad olulisel määral Ignalina praeguse tegevuse turvalisuse taset, ning on vähemalt samal tasemel, kui ülejäänud Euroopas kasutusel olevad reaktorid. Lisaks leiti, et turul on selliste reaktorite pakkujaid piisavalt, mis tagaks hankefaasis vajaliku konkurentsi.
Planeeritava tuumajaama projekti ehitajatel oleks võimalik valida rajatavale tuumajaamale ükskõik milline turul pakutavatest reaktorimudelitest - rahalisest, tehnoloogilisest, või õiguslikust aspektist ei ole reaktorimudeli valikul piiranguid. Mõne analüüsitud reaktorimudeli puhul võib kaaluda kahe ploki rajamist, mis võiksid tuua teatud lisakasu ning luua reservi mastaabisäästu, tulevikuhangete soodustuste, reservvõimsuse kasude näol.
Samuti on tuumakütuse turg oma olemuselt maailmaturg, mis on viimaste kümnendite jooksul varustanud tuumakütusega enam kui 400 tuumarajatist usaldusväärsel, tõhusal ning kuluefektiivsel viisil. Tuumakütuse tegelik hind moodustab aga vaid väikse osa tuumareaktori käitamise kogukulust. Lisaks on uraaniallikad geograafiliselt võrdlemisi hajusalt paigutunud, nii et ükski regioon ei domineeri, nagu praegu näiteks Venemaa maagaasiga. Ühtlasi märgib uuring, et maailmas on uraanivarud piisavad.


Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri (IAEA) standarditest uue tuumajaama võimalike asukohtade hindamisel jõuti järeldusele, et olemasolev Ignalina jaama asukoht on sobiv mahutamaks uut tuumareaktori plokki. Toodud järeldusi kinnitavad ka sel otstarbel teostatud puurimised ning geoloogilised uuringud. Samuti oleks Ignalina baasilt täiendõppe korras võimalik koondada reaktori töötajaskond – 400-500 inimest.
Potentsiaalseks tüliõunaks kolme Balti energiaettevõtte vahel kujuneda võivale kasutatud tuumajäätmete ladestamise küsimusele pakub uuring samuti lahenduse.
Vastavalt Euroopa ja riiklikele nõuetele ning headele tavadele, nähakse ette perioodiliste maksete tegemist eraldiseisvasse fondi, mille vahenditest rahastatakse tulevikus tuumajaama sulgemise ning kasutatud tuumajäätmete ladustamisega seotud kulusid. Sissemaksete suuruse määrab objektiivsetel alustel sõltumatu institutsioon. Mõistagi maksavad ka selle fondi sissemaksed kinni energiatarbijad.


Kuna Leedu peab juba praegu leidma sobiva lähenemise olemasoleva Ignalina tuumajaama varasemast tegevusest tekkinud kasutatud tuumajäätmete ladustamiseks, ei tekita uue jaama ehitamine jäätmete ladustamise osas uusi ülesandeid. Vastupidi, sellest lisanduv kasutatud tuumajäätmete maht tõenäoliselt vähendab ladustamisega seotud kogukulutusi mastaabisäästu kaudu.
Ka näitab analüüs, et Baltikumi elektrisüsteem on võimeline mahutama kuni 3000 MW tuumavõimsust ilma suuremate muudatuste vajaduseta. Lisaks pole uue tuumajaama rajamisel uuringu kohaselt ka mingeid märkimisväärseid õiguslikke takistusi. Kui asjakohaste kaubanduslepete sõlmimine sujub edukalt, viiakse sisse vajalikud muudatused õigusaktides ning täidetakse tehnilised, keskkondlikud ja majanduslikud nõuded vajalikeks regulatiivseteks ja teisteks volituste omandamiseks.


Tänavu 26. jaanuaril Vilniuses toimunud energeetikakonverentsil otsustasid kolme Balti riigi valitsuste esindajad tellida teostatavusuuringu uue tuumaelektrijaama rajamiseks Balti regioonis. Kuu hiljem avaldasid Leedu, Läti ja Eesti peaministrid ametliku teadaande, milles väljendasid oma poolehoidu uue tuumaelektrijaama rajamisele selles regioonis ning kutsusid riiklikke energiaettevõtteid üles projekti investeerima. Lietuvos Energija, Latvenergo ja Eesti Energia juhid allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli uue tuumaelektrijaama rajamise teostatavusuuringu läbiviimiseks 8. märtsil.


Teostatavusuuringu tegemisse kaasati rahandusliku, tehnilise ja õigusalase analüüsi tegemiseks välisekspertidest finantsvaldkonnas Dresdner Kleinwort, õigusvaldkonnas Freshfields ja tehnoloogia valdkonnas Colenco Power Engineering. Nüüd, kus uuring kaante vahel, soovitavad kolm energiafirmat projekti kallale asuda. Selleks tehakse Eesti, Läti ja Leedu valitsustele ettepanek viia läbi perioodilisi hindamisi, mis kinnitaks, et vahepeal ei ole esile kerkinud asjaolusid, mis võiksid takistada projekti elluviimist. Ühtlasi tuleb projekt esitada lõplikule kinnitamisele kolme riigi valitsustele niipea kui on selgunud konkreetsed asjaolud, mis puudutavad reaktori hinda, krediidipaketti, kaubandusleppeid ning muid varem kokku lepitud asjaolusid.

Leetu rajatava tuumaelektrijaama teostatavusuuringu koondaruanne esitatakse Leedu, Läti ja Eesti valitsustele 2006. aasta novembriks.


Tänaseni pole Eesti Energia päris maha matnud ka tuumajaama rajamise ideed koos soomlastega. 2002. aastal valmistas konsultatsioonifirma RAMSE uuringu, mis käsitles tuumajaama rajamise võimalust Eestisse, ent selle analüüsi tulemusena jõuti siiski järeldusele, et otstarbekas on siiski tõsisemalt uurida koostöövõimalusi Leedu või Soomega.


Enne ehitust tuleb siiski projektiosalistel uue tuumajaama osas avalikkuses üks jagu selgitustööd teha. Sest tänavu kevadel valminu Emori uuringu andmetel oli 36 protsenti vastanuist kindlasti ja pigem tuumaprojektis osalemise poolt ning 41 protsenti kindlasti ja pigem vastu, 23 protsenti küsitletutest sõnas, et ei oska küsimusele vastata.
Tuumajaamad kerkivad ümber Eesti mitmele poole. Näiteks Venemaa on teatanud, et kavatseb rajada praeguse Euroopa standardite mõistes ohtliku Sosnovõi Bori tuumajaama kõrvale uue, 10 miljardit dollarit maksma mineva tuumajaama. Eestist 300 km kaugusel Soomes Olkiluotol ehitatakse aga maailma suurimat 1600MW tuumajaama. 
 

Ka näitab analüüs, et Baltikumi elektrisüsteem on võimeline mahutama kuni 3000 MW tuumavõimsust ilma suuremate muudatuste vajaduseta.