Uus valitsusliit börsile tulevatest riigifirmadest: see on miljoneid väärt info

 (32)
Uus valitsusliit börsile tulevatest riigifirmadest: see on miljoneid väärt info
Tallinna SadamFoto: Madis Veltman

Millised riigiettevõtted praegu moodustuv keskerakonna, SDE ja IRLi koalitsioon kavatseb kahe aasta jooksul müüa ja millised börsile viia, läbirääkijad veel ei avalda. IRLi esimehe Margus Tsahkna sõnul on see info miljoneid eurosid väärt.

Tsahkna ütles Ärilehele, et läbirääkijad on arutanud ka konkreetsete ettevõtete erastamist või börsil noteerimist. Millised ettevõtted on plaanis moodustuval valitsusel täielikult müüa ja milliste vähemusosalus börsi kaudu investoreile erastada, kõneluste osapooled aga veel ei räägi.

"Ettevõtted on jutuks tulnud, aga ma ei ütle põhimõtteliselt ühtki nime praegu," ütles Tsahkna. Ta lisas, et rahandusministeeriumil on riigi omanduses äriühingutest valminud analüüs ja sealt on näha, mida on mõttekas müüa ja mida viia börsile.

Lisaks kavatseb uus valitsus võimule tulles Tsahkna sõnul ka iga erastada plaanitava ettevõtte kohta täpsema analüüsi teha.

Riigile kuulub praegu osaline või täisosalus 34 äriühingus, millele lisandub eraldi seaduse alusel valitsetav Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). 20 äriühingut on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitseda, viis äriühingut rahandusministeeriumi haldusalas (Eesti Loto AS, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Energia AS ning Levira AS 51-protsendiline ja Rocca al Mare Suurhall AS 15,5-protsendine osalus) ning neli keskkonnaministeeriumi haldusalas (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Eesti Kaardikeskus AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Ökosil AS 35%).

Seotud lood:

Äriühinguid haldavad ka sotsiaal- (AS Hoolekandeteenused), põllumajandus- (Vireen AS, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 89%) ja justiitsministeerium (Eesti Vanglatööstus AS). RMK-le allub Eesti Metsataim AS.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdusalas olevaist äriühinguist on Estonian Air AS pankrotis. Eesti Metsataim AS on likvideerimisel, aktsiaseltsi Eesti Teed erastamisprotsess on alanud. Lisaks oli riigil rahandusministeeriumi aruande kohaselt veel 80% osalus äriühingus Pro-tooted OÜ (registrist kustutatud 2016 jaanuaris) ning 1,26% osalus 14 aastat tagasi pankrotistunud aktsiaseltsis Tamsalu Terko.

Suurimad riigiettevõtted on Eesti Energia, Tallinna Sadam, Elering ja Eesti Raudtee. Need on ka tõenäoliseimad börsiliikme kandidaadid.

"Kui vaatame näiteks seda skandaali, mis Tallinna Sadama juhtkonnaga oli, on selge, et börsifirma palju läbipaistvamast juhtimisest on ka riigil kasu," ütles Tsahkna.

Eesti Energia vähemusosalust üritas IRL Tsahkna sõnul börsile viia juba paar aastat tagasi, kuid põrkas valitsuspartneri vastuseisule. "Eesti Energia börsileviimine kukkus Reformierakonna vastuseisu tõttu läbi," ütles ta. "Eesti Energia börsile viimata jätmisega jäi riigil saamata suur tulu, sest toona oli elektrihind parasjagu kõrge ja ettevõte atraktiivne."

Eesti Raudteed on samuti proovitud erastada. Mart Laari juhitud valitsus müüs raudtee-ettevõtte enamusosaluse 2001. aastal erakätesse, järgnenud Andrus Ansipi valitsus ostis selle 2007. aastal märksa kallimalt tagasi.

Tsahkna sõnul on Eesti Raudtee näide sellest, et ei ole riigi poliitikale kasulik erastamisprotsessi kiiresti riigistamiseks pöörata.

"Me peame nüüd suutma erastada nii korralikult, et järgmised valitsused ei saa enam võimalust protsesse tagasi pöörata," ütles ta.

Võimaliku vähemusosaluste või täisosaluste müügiga saab riik arvatavalt sadu miljoneid eruosid tulu. Tsahkna sõnul ei ole saadav tulu siiski peamine põhjus. "Kandev idee on riigi äriühingute omandipoliitika ülevaatamine," ütles ta. "Samuti saab osaluste börsil noteerimisega börsile hoogu sisse anda ja pensionifonde tuua rohkem kodumaale investeerima."

Ka täpset erastamise või börsileviimise ajakava pole sündiva valitsusliidu osapooled veel määranud. "Me oleme kokku leppinud ainult põhimõttes, et jah, me teeme seda, ja teeme seda valimisteni jäänud kahe aasta jooksul," ütles Tsahkna.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ei soostunud samuti täpsemalt riigifirmade erastamise plaane tutvustama. "Praegu on vara rääkida. Võimaliku tulevase majandusministrina pean ma väga ettevaatlik olema," ütles ta. "Me räägime plaanidest täpsemalt järgmisel nädalal, kui on selge, et meil on riigikogus 51 häält koos ja Jüri Ratas saab peaministriks."