Uusi kaubanduskeskusi arendatakse mõõna kiuste

Kaubanduskeskuste arendajad vaatavad aastaid ette ja usuvad turu peatset taastumist.

Läinud nädalal teatas investeerimisettevõte Trigon Property Development, et ei liida endaga mastaapset kinnisvaraprojekti Gate Tallinn. Põhjuseks on lähituleviku ebaselged väljavaated ning vajadus kaitsta praeguste aktsionäride huve. Firma nõukogu esimees Ülo Adamson räägib siiski, et kaubanduskeskuse arendamist see samm ei peata — detailplaneering on kehtestamata, kuid juba vastu võetud.

Kuna Eestis on sellise mahuga projekt täiesti unikaalne, siis vaatavad strateegilised investorid tema sõnul kuni kümme aastat ette. Adamson nimetab lisaks hüpermarketile suuri sõuruume ja pinda talutehnikale, samuti mujal Euroo­pas levinud kauplusi eelmise hooaja kaupade väljapaneku jaoks. „Tänu hästi suuremahulisele arendusele oleksid meie rendihinnad ka oluliselt odavamad.” Suur investeering eeldab tema sõnul etapiviisi ehitamist, samal ajal soosivad arendust alanevad ehitushinnad.

Kui Gate Tallinna arendamine sõltub suuresti Tallinna ringtee väljaehitamisest, siis magistraaltee võimsusele panustab laienedes ka kodumaisel kapitalil põhinev Selveri kaubanduskett. Nii plaanitakse 2010. aastal avada 2500-ruutmeetrise müügipinnaga uus kauplus Tallinnas Paldiski maanteel. Veelgi varem, järgmise aasta märtsis, avatakse uus Selver ka aadressil Rannamõisa tee 6.

Hüpermarketite seni vallutamata Viimsis püüab ankurüürnikuna jala ukse vahele saada Selveriga konkureeriv Rimi.

Oktoobri alguses kirjutas Päevaleht endise Viimsi vallavanema Urmas Arumäe poolt päev enne ametist lahkumist kinnitatud detailplaneeringust arendusele, mis hakkab kandma pretentsioonikat nime Viimsi Keskus. Vaatamata planeeringu konfliktsusele täidaks see peale 12 600 ruutmeetri suuruse kaubanduspinna ka sotsiaalseid funktsioone.

Projekti arendaja AS-i GMP & Partnerid juhatuse liige Erik Krumm räägib, et ärihoonesse on plaanitud ka raamatukogu, infopunkt ja teenindussaal, laste päevahoid, ruumid näituste ja ürituste korraldamiseks, meditsiiniteenuste pakkumiseks, li­saks bussiterminal ning konstaablipunkt.

Hektaritesuurused arendused Tallinna äärealadel võivad jätta mulje, et praegu tuntud kaubanduskeskused süüakse peagi tu­rult välja. Aga nii pole.

Uute plaanitavate kaubanduskeskuste jaoks üürnikke otsiva 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter räägib, et üldjuhul ei asetata suurte arenduste puhul enne ankurüürniku leidmist paika ühtegi tellist.

Kui arendajate hulgast tema sõnul enamasti väga tuntud nimesid ei leia, siis hüpermarketite puhul on võimalused piiratud. „Rimi, Selver või Prisma — valida tuleb üks kolmest.” Mõneti laiem on siiski väiksemate kaubanduskeskuste valik.

Suurte jaekettide esindajate sõnul ollakse siiski üsna valivad, sest lähiümbruses peavad olema nii parkimisvõimalused kui ka hea ühissõidukiühendus.