Kaheksa kuu kokkuvõttes on tarbijad tänavu soetanud 18893 uut sõiduautot, mis jääb mullu sama perioodi müügitulemustele 0,5% alla.

„Väike langus augustis aastatagusega võrreldes on tingitud eelmise aastal WLTP ehk uue kütusekulu mõõtmismeetodi juurutamise lõpptähtaja saabumise eel tavaliselt enam arvele võetud masinatest,“ kommenteerib AMTELi tegevjuht Arno Sillat. „Selle aasta lõpuni jätkame stabiilselt ning jääme sellega ka esialgse prognoosi juurde.“

Hübriidsõidukite osakaal tõusis uute sõiduautode müügis ligi kümnendikuni. Elektriliste sõidukite puhul aga huvi tõusnud pole märgata. Samas diiselmootoriga sõiduautode müügi langus on peatunud, mis toob kaasa CO2 heitmete suurenemise. „Kasutatud sõiduautode poolel jätkub massiline vanemate diiselmootoriga masinate sissevool, siit ka üldine kasvuhoonegaaside tõus automüügis," tõdes Sillat.

Erinevate segmentide võrdluses on esikolmik jätkuvalt sama – keskmiste maasturite osakaal oli augustis 27,5%, väiksema keskklassi autod moodustasid 22% kogumüügist ja väiksemad maasturid 18,7%. Hübriidautosid müüdi 244, elektriautosid 8 ning CNG seadmega sõiduautosid 122. Kõigist esmaregistreeritud sõiduautodest oli uusi 54%.

Markidest edestas 362 uut autot müünud Toyota napilt Škodat, mida müüdi 357. Kolmanda koha vallutas Volkswagen 203 autoga. Mudelite esikolmiku tippu tõusis Škoda Octavia 150 autoga, Toyota RAV4 eelistasid 138 klienti ja kolmandale kohale kerkis Dacia Duster 105 autoga.

Tarbesõidukite turul jätkus langus ja augustis müüdi mullusega võrreldes 16,9% vähem tarbesõidukeid. Kaheksa kuu kokkuvõttes on tänavu müüdud 7,5% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Automarkidest oli edukaim Citroen 89 sõidukiga, järgnesid Renault ja Peugeot, milliseid müüdi vastavalt 66 ja 64.