Uute sõiduautode vedu Venemaale Eesti kaudu kuivab kokku

Ust-Luga sadama valmimine on hakanud kokku kuivatama uute sõiduautode vedu Venemaa turule Eesti kaudu, räägivad logistikaettevõtete juhid.

Paldiski stividorettevõtte AS-i Esteve Terminal juhatuse esimees Üllar Raad ütles BNS-ile, et tema optimism Eesti kaudu Venemaale uute sõiduautode vedamise suhtes on jäänud kahe ja poole aasta tagusesse aega. "Ust-Luuga sadama potentsiaal on väga suur," selgitas Raad. Eesti potentsiaal pole tema sõnul olematu, aga üsna piiratud. "Eestile võivad jääda mõned margid," ütles Raad.

Sel nädalal saabus Venemaal Eesti piiri lähedal asuvasse Ust-Luuga sadamasse ookeanilaev Grand Mercury, mille lastiks oli 3051 uut Hyundai autot, teatas infoagentuur Portnews esmaspäeval. Sadamas kasutusele võetud terminali Jug-2 esimene järk, mille kaudu saab vastu võtta muu hulgas sõiduautosid ja konteinereid.

Praegu võtab Jug-2 vastu Hyundai ja Kia sõiduautosid, samuti Malmö ja Hanko kaudu saabuvaid Toyotasid, samuti on vastu võetud esimene last Subarusid. Praeguste prognooside kohaselt imporditakse terminali kaudu tänavu kokku 60.000 autot.

Sõiduautosid vedava Lextrans OÜ juhataja Sven Aria sõnul on Ust-Luga sadamast kujunenud oluline konkurent ja see on juba ettevõtte ärile mõju avaldanud. "Kõik vaatavad otse sinnapoole, otsivad võimalusi tarnida otse Ust-Luga ja Peterburi sadamatesse," selgitas Aria BNS-ile.

Eri automarkide vedamise turg on Aria selgituse järgi muutunud. Uued Hyundai sõiduautod tulid Aria sõnul varem Paldiskisse, nüüd ainult Vene sadamatesse.

"Praegu on meil ainult Mercedes ja sellest hoiame kinni. Mercedesel on uus tender väljas," ütles Aria. "Püüame väga reklaamida Paldiskit, et see transport siia jääks." Aria sõnul püüavad ka Mercedes-Benzi autode transporti endale saada konkurendid Peterburist.

"Meil on treilereid nii Eesti kui ka Venemaa registris, meile see väga suurt lööki ei anna," ütles Aria. Tema ettevõte saab Aria kinnitusel tegutseda ka Venemaal, vedades autosid sealsetest sadamatest Moskvasse.

Kolmekümnest treilerist koosneva masinapargiga AS-i Hert-Transport juhatuse liige Tarmo Tšernjavski arvas, et tema ettevõtet need arengud väga ei mõjuta. Hert-Transpordi ärist on Tšernjavski sõnul 70 protsenti orienteeritud Euroopa maanteedele ja 30 protsenti Venemaale. "Meie prioriteet ei ole Venemaa," ütles Tšernjavski. Venemaa sadamate areng mõjutab tema sõnul vedajaid, kes on 90-protsendiliselt Venemaa turule orienteeritud.

Tšernjavski sõnul tähendab Vene sadamate areng Eesti ettevõtete Venemaale suunatud vedude hulga langust. "Venemaa kui riigi ametnikud annavad Eesti vedajatele annavad vähem kvoote, kui kaubad tulevad laevadega. Venemaa-suunaline langus on tunda," möönis Tšernjavski.