VAATA JÄRELE | Tallink ja Infortar hakkavad Tallinnaga linnahalli 300 miljoni euro eest ümber ehitama, teevad ka oma sadama
Kolm osapoolt loovad selleks ühisfirma, millest Tallinna linnale hakkab kuuluma 34%, Tallinkile ning Infortarile kummalegi 33%. Ühisfirma loomisel teevad osapooled sissemakse vastavalt oma osalusprotsendile, kokku miljon eurot. See tähendab, et Tallinna linn paneb omalt poolt sisse 340 000 eurot.
Tingimuslikult, pärast kõigi projekti realiseerimiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste omandamist ning muude eeltingimuste täitmist, panustab linn ühisettevõttesse linnahalli ja sellega piirnevate linnale kuuluvate kinnistutega ning Tallink ning Infortar mõlemad 10 miljoni eurose rahalise sissemaksega, teatas Tallink börsile.
Osapoolte ühist pressikonverentsi saav järele vaadata siit:
Tallinki enda sadam viiks otse Linnahalli.
"Meil on plaanis ellu viia suur arendus, mille osadeks on rahvusvaheline konverentsikeskus, reisisadam, hotell ning kaubandus- ja ärikeskus," lausus linnapea pressikonverentsil. Just Tallinki laevadele rajatav sadam on võtmekoht projekti õnnestumisse, sest nii saab reisijad suunata arendatavasse kompleksi. Liinireisijate tarbeks viiakse arvatavasti liiklus maa alla, st ehitatakse tunnel linnahallist kuni Ahtri tänavani või kaugemalegi.
Tallinki juht Paavo Nõgene avaldas lootust, et projekt valmib kolme aastaga. Linnapea Kõlvart tunnistas, et projekt tõenäoliselt võtab kauem aega, sest enne tuleb teha vajalikud uuringud.
Tallinn toetab projekti kinnistutega. Arendatav ala hakkab kuuluma ühisfirmale. Paavo Nõgene kinnitas, et juhul kui ühisfirma omakapitali tuleb suurendada, siis teevad sissemaksed Tallink ning Infortar ja linna osalus ei vähene.
Paavo Nõgene kinnitas, et projektis Tallinkile oma reisisadama arendamine ei tähenda, et nad muutuksid Tallinna Sadama konkurendiks ning Rootsi liini laevad jäävad ka edaspidi Tallinna Sadama kliendiks. "Näeme ka edaspidi koostööd," kinnitas ta.
Kui varem on linnahalli kordategemiseks samuti investoreid otsitud, aga seda edutult, siis viimase plaani kohaselt olid Tallinn ja riik nõus renoveerimist ise rahastama, maksumaksja raha kulunuks selleks 100 miljoni euro ümber. Selleks oli vaja aga Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mida siiani oodatakse.
Aasta lõpus teatas kultuuriminister Tõnis Lukas, et valitsus toetas plaani rajada linnahalli ka ooperisaal, seda siis lisaks konverentsikeskusele ja kontserdisaalile. Maksumuseks juba 170 miljonit eurot. Lõplik otsus tulnuks teha aga riigikogul ja siis taaskord saada Komisjonile juba uus ja täiendatud riigiabiloa taotlus.
Kõlvart tunnistas aga pressikonverentsil, et ooperimaja samasse kompleksi siiski enam ei planeerita.