Vaata, kes on maailma suurimad investorid

 (11)
Sheikh Hamed bin Zayed al-Nahayan, Abu Dhabi Investment Authority
Sheikh Hamed bin Zayed al-Nahayan, Abu Dhabi Investment AuthorityFoto: AFP

Peavoolumeedias esinevad peamiselt kuulsad era- (private equity) ja riskikapitalifondid (hedge fund) ning nende juhid, kelle teravad sõnavõtud pälvivad alati palju tähelepanu. Maailma finantsturgudel mahu mõttes domineerivaid, ülisuure haldusmahuga institutsioone üldsus pigem ei tunne.

Kui vaadata varade suurima mahuga investoreid maailmas näiteks 2013. aasta III kvartali seisuga, näeb esiviisik välja hoopis selline:

Jaapani riiklik pensionifond (Government Pension Investment Fund, GPIF). Varade hinnanguline maht 2013. aasta lõpus oli 992 miljardit eurot (124 triljonit jeeni). Tegemist on Jaapani tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi haldusalasse kuuluva riigiasutusega, mille portfell on umbes 60% ulatuses investeeritud Jaapani riigivõlakirjadesse ning 15% Jaapani aktsiabörsidele. 

Välismaistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse on paigutatud keskmiselt vastavalt 9% ja 12%. Eri liiki varade juhtimine portfellis on antud lõviosas välja välistele (enamjaolt Jaapani päritolu) varahalduritele ning üheks GPIFi põhiülesandeks on teostada järelevalvet nende väliste varahaldurite üle. GPIFi tootlus on viimasel kümnendil jäänud tagasihoidliku 1,4% juurde aastas, mis on peamiselt tingitud Jaapani riigivõlakirjade suurest kohustuslikust osakaalust.

SAFE Investment Company (SAFE IC). Varade maht on hinnanguliselt 600 miljardit eurot. 1997. aastal Hongkongis asutatud varahaldusfirma Hiina välisvaluutareservide paigutamiseks. SAFE (State Administration of Foreign Exchange) loodi Hiina keskpanga (Hiina Rahvapanga) juurde 1955. aastal välisvaluutareservide ja valuutaoperatsioonidega tegeleva üksusena. SAFE IC on sisuliselt SAFE'i välisinvesteeringutele spetsialiseerunud filiaal, mis haldab ligikaudu ühte kolmandikku Hiina umbes 1,5 triljoni euro väärtuses välisvaluutareservidest. 

Seotud lood:

Ehkki SAFE IC on üks maailma suurimaid finantsturgude osalisi, kes varem investeeris peamiselt USA ja Suurbritannia riigivõlakirjadesse, oli ettevõtte eesmärkidest ja operatsioonidest kuni aastani 2008 teada väga vähe. Tol aastal alustas SAFE IC investeeringuid aktsiatesse, soetades muu hulgas osalusi Austraalia ja Aasia pankades, mistõttu on SAFE IC tegevus muutunud avalikumaks. Siiski ei ole SAFE IC kogu investeerimisportfelli kompositsiooni ega tootlusnumbreid seni avalikustatud.

Norra riiklik globaalne pensionifond (NBIM). Varade väärtus 560 miljardit eurot. Norra rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv NBIM on pensionifondivalitseja, mida finantseeritakse Norra naftatuludest. 

Fond ei tee jooksvaid pensionimakseid, vaid kogub Norra naftatulusid tulevaste põlvkondade jaoks. NBIMi investeerimisorganisatsioon kuulub Norra keskpanga alluvusse. NBIM investeerib eranditult Norrast väljapoole, et vältida riigi majanduse ja varahindade ülekuumenemist. Fondi keskmine tootlus viimasel kümnendil on olnud veidi üle 5% aastas. 

Arvestades, et väljamaksed fondist hakkavad toimuma kauges tulevikus, on fondi investeerimisstrateegia kallutatud kõrgema riskiga varade poole: umbes 63% aktsiates, 35% võlakirjades ja 1% kinnisvaras.

Abu Dhabi Investment Authority (ADIA). Varade maht 497 miljardit eurot. ADIA seati üles rohkem kui 30 aastat tagasi eesmärgiga säilitada ja investeerida tuleviku tarbeks osa Abu Dhabi emiraadi naftatuludest. ADIA ei avalda täpset investeerimisportfelli, kuid on määratlenud varade paigutusvahemikud: aktsiad 43–67%, võlakirjad 15–30% ning kinnisvara, riskikapital ja alternatiivsed investeeringud 13–33%. Üle poole fondi varadest asub teadaolevalt USAs. Fondi tootluse kohta andmeid pole.

China Investment Corporation (CIC). Varade maht 442 miljardit eurot. 2007. aastal asutatud CICi mandaat sarnaneb ülalkirjeldatud SAFE IC omaga, kuid on tunduvalt selgepiirilisem. CICi eesmärk on kasutada osa riigireserve selleks, et omandada osalusi väljaspool Hiinat asuvates ettevõtetes, saada pikaajalist omanikutulu ning hankida teatud mõjuvõimu läänemaailma ettevõtetes. 

CICi investeeringute täpse struktuuri ja tootluse kohta andmeid ei avaldata. Paradoksaalsel kombel konkureerib CIC teiste Hiina riigireserve haldavate struktuuridega, sealhulgas eelmainitud SAFE ICga.

Maailma suurimate investorite esikümnesse mahuvad veel Saudi Araabia Rahandusagentuur (435 mld €), Prantsusmaa riigiinvesteeringute fond CDC (294 mld €), Hollandi pensionifondivalitseja ABP (288 mld €), Korea riiklik pensionifond (287 mld €) ja Hongkongi Rahandusagentuur (284 mld €). 

Esisajas domineerivad üldiselt USA, Suurbritannia ja Aasia arenenud riikide pensionifondid, kindlustusseltsid ja riiklikud reservfondid, aga samuti mahuvad esimese saja hulka mitu Skandinaavia päritolu kogumispensionifondide valitsejat ja kaks Venemaa riigiinvesteeringute fondi. Kohal nr 1000 asub USA sidefirma Comcast Corporation omatöötajate (korporatiivne) pensionifond, mille varade maht on 2,8 miljardit eurot.

Nagu selgub, on maailma suurimate investorite puhul peaaegu eranditult tegu nn institutsionaalsete investoritega (ingl k institutional investor). Terminiga tähistatakse varahaldusstruktuure, mis investeerivad ettemääratud reeglite alusel edasi kindla eesmärgiga kogutud rahalisi vahendeid. 

Tüüpiliselt on institutsionaalse investori hallatav kapital pärit pensionimaksetest, maavarade ekspordi arvelt kogutud riiklikest erireservidest, riiklikest eelarvevahenditest ja -reservidest, valuutareservidest, kindlustusseltsidesse kogutud kindlustuspreemiatest ja rikaste eraklientide poolt haldusesse antud varadest. 

Sõna „institutsionaalne" viitab muu hulgas sellele, et tegu on investeerimisele spetsialiseerunud varahaldusettevõtte, riigiasutuse või muu struktuuriga, mis haldab neile mitte kuuluvat kapitali ning allub seetõttu nii regulaatorite, finantsinspektsiooni kui ka varade omanikku esindava nõukogu järelevalvele. Tihtipeale ostavad institutsionaalsed investorid omakorda spetsialiseerunud investeerimisteenuseid teistelt varahaldusfirmadelt.

Tänastel finantsturgudel domineerivadki institutsionaalsed investorid. Kui enne II maailmasõda moodustas institutsionaalne omand alla 5% aktsiaturgude turukapitalisatsioonist, siis praegu on nende osakaal hinnanguliselt 60–70%. Institutsionaalsete investorite osatähtsust turgudel on raske alahinnata, sest suuresti määravad globaalsete kapitalivoogude põhisuundi ja turgude makrotsüklite kujunemist just nemad. 

Teisalt on institutsionaalsetele investoritele üldjuhul seatud ranged investeerimispiirangud ning nende portfellide struktuur muutub aeglasemalt kui tavapärastel investeerimisfondidel. Kiireid muudatusi institutsionaalsete investorite portfellides pidurdab ka varade suur maht.

Eesti fondihaldurite vara maht kokku 2,1 miljardit eurot

Eesti institutsionaalsete investorite baasi moodustavad investeerimis- ja pensionifondide valitsejad, väärtpaberiportfellide haldusteenuste pakkujad, kindlustusseltsid ning eraldi grupina Riigikassa, Eesti Panga jt riiklike reservide haldamisega tegelevad üksused. Finantsinspektsiooni andmetel oli 2012. aasta lõpus Eesti fondivalitsejate poolt hallatud investeerimis- ja pensionifondide kogumaht 2,1 miljardit eurot, millest 71% (1,49 mld €) moodustasid pensionifondid ja 15% aktsiafondid. 

Elukindlustusseltside varade maht oli u 0,9 miljardit eurot ning kahjukindlustusseltsidel 0,56 miljardit eurot, kuid tuleb mainida, et Eestis ei anna kindlustusseltsid investeerimismaastikul tooni, sest nii seltside kohustusliku reservkapitali, vaba omakapitali kui ka klientide elukindlustuslepingutega seotud investeeringute haldus on antud Eestist väljapoole (reeglina kontserni emafirmale). 

Privaatpanganduse portfellihaldusteenuste varade maht Eestis on hinnanguliselt üks miljard eurot, millest aga omakorda üle poole on mandaatide raames välja antud välismaistele kindlustusseltsidele jt institutsionaalsetele investoritele. Kui Riigikassa ja Eesti Panga vahendid välja arvata, on Eesti päritolu institutsionaalsete varade kogumahu suurusjärk seega umbes 4–4,5 miljardit eurot. 

Võrdluseks: kolme Balti börsi koondpõhinimekirjas noteeritud ettevõtete turukapitalisatsioon on vaid umbes 4,4 miljardit eurot, millest Tallinna börsi ettevõtete osa ulatub 1,98 miljardi euroni.