Vaata, kui palju esimese kahe kuuga raha riigikassasse laekus
Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus kahe kuuga 645,6 miljonit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 56,5 miljonit eurot rohkem.
Enamiku riigi tulude kasvust – 214,1 miljonit eurot – moodustasid maksutulud. Kogutud maksude summat kasvatas eelkõige aktsiisikaupade varumine aktsiisitõusude eel, mis suurendas nii aktsiiside kui ka käibemaksu laekumist eelmise aasta veebruariga võrreldes 107,2 miljoni euro võrra.
Veebruaris jätkus ka sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu hea laekumine, mida mõjutas varasema aastaga võrreldes aeglasem tulumaksu tagastuste tempo.
Kuludeks suunati 1,54 miljardit eurot, see on 208,8 miljonit eurot ehk 15,6 protsenti rohkem kui mullu kahe kuuga. Üle poole kasvust ehk 128,9 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensionid, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Aktsiiside laekumine kasvas
Maksu- ja tolliamet kogus veebruari lõpuks maksudena 1,32 miljardit eurot, mis on 19,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti kahe kuuga sotsiaalmaksu 422,2 miljonit eurot, käibemaksu 343,6 miljonit eurot ning aktsiise 239,2 miljonit eurot.
Edasiantavaid makse laekus kokku 197,7 miljonit eurot, mida on 9 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Suurem osa laekumise kasvust tulenes aktsiiside laekumisest, sealhulgas kütuseaktsiisi laekus 123,1 miljonit eurot ehk 83,5 protsenti ning alkoholiaktsiisi 80,7 miljonit eurot ehk 53,1 protsenti enam kui möödunud aasta veebruari lõpuks.
Pärast aktsiisitõusudele eelnenud laekumise kiiret kasvu on järgmistel kuudel oodata laekumise olulist vähenemist. Aktsiisikaupadest varuti enim diislikütust ning kanget alkoholi.
Mittemaksulisi tulusid laekus veebruari lõpuks 240,7 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 23,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 35,5 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid 179,9 miljonit eurot tänu eelmise, 2007.-2013. aasta finantsperioodi laekumistele.
Kulud jäid napilt tuludele alla
Kahe kuu kulud olid kokku 1,54 miljardit eurot, millest suurima osa moodustasid väljamakstud toetused summas 875,3 miljonit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 124 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 450,8 miljonit eurot, millest 96 protsenti moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 196,1 miljonit eurot kasvades aastaga 6,9 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 5,6 protsenti, ulatudes 111,8 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 8,8 protsenti, moodustades veebruari lõpus 84,3 miljonit eurot.
Veebruari majandamiskulud kasvasid jaanuari kuludega võrreldes 66,5 protsenti peamiselt seoses kaitseotstarbelise erivarustuse hankega 13,2 miljoni euro ulatuses. Samuti mõjutavad jaanuari kulude madalat taset eelmise aasta lõpus soetatud varud ja ettemaksed.
Investeeringuteks suunati veebruaris 16,2 miljonit eurot. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 10,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 6 miljoni euro ulatuses. Kahe kuuga investeeriti kokku 29,5 miljonit eurot ning investeeringute kogumaht sel vahemikul vähenes eelmise aastaga võrreldes 35,2 protsenti.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti käimasoleva Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta finantsperioodi vahenditest välja 136,4 miljonit eurot, millest 81,2 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused.
Kõige enam tegi välisvahenditest väljamakseid maaeluministeeriumi valitsemisalas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) summas 48,9 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta kahe kuuga on väljamakseid välistoetustest tehtud 57,2 protsenti rohkem, mis tuleneb osalt perioodi 2007–2013 viimaste maksete tegemisest.
Välisvahendite kasutamise kasv
Käesoleval aastal on oodata välisvahendite kasutamise kasvu võrreldes kahe eelneva aastaga, kui toimus perioodi 2014-2020 välisvahendite kasutuse algatamine. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest Euroopa Liidu programmidest ja otsetoetusfondidest.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 1,39 miljardit euro eest. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 245,6 miljoni eurot ehk 21,4 protsenti.
Möödunud aasta veebruariga võrreldes oli likviidseid varasid 131,7 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti vähem. Likviidsusreservis oli veebruari lõpul 975,8 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 398,9 miljonit eurot. Omandireformi reservfondi vahendite maht kasvas aastaga 6,1 miljonit eurot, ulatudes 17,3 miljoni euroni.
