Tasud jaotusid vastavalt:

Põlevkivitööstuse keskkonnakasutusKeskkonnatasudOsatähtsus tasudest kokku

Vee erikasutus7 693 83010%

Veesaaste846 1291%

Õhusaaste9 727 61213%

Jäätmed27 461 00337%

Põlevkivi28 030 24938%

Kokku73 758 823

Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutamise iga ühiku eest, näiteks välisõhku või vette heidetud saasteaine tonni eest, kaevandatud või kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivi tonni eest, välja pumbatud põhjavee kuupmeetri eest või ladestatud jäätmete tonni eest.

Igale saasteainele või tegevusele on seaduses eraldi tasumäär. Tasumäär on seda kõrgem, mida ohtlikum on saasteaine. Näiteks maksab fenoolide juhtimine keskkonda üle 24 000 euro tonni kohta, lämmastikuühendite heitmine vette aga 554 eurot tonni kohta.

Tasu summa kujuneb sõltuvalt sellest, kui palju keskkonda saastatakse või loodusvarasid kasutatakse. Näiteks 2014. aastal kaevandati või muudeti kasutuskõlbmatuks 19,2 miljonit tonni põlevkivi tasumääraga 1,46 eurot tonni eest ning selle eest maksti 28 miljonit eurot.

Keskkonnatasu ei ole toodanguühiku kohta kehtiv tasu, mida peab ilmtingimata maksma, vaid summa sõltub sellest, kui palju selle toote jaoks oli vaja saastada või kaevandada. Kui saastamine väheneb, väheneb ka tasusumma.

Sektori puhul on tasud miljonites, kuid tuleb arvestada, et samamoodi heidab tööstus õhku, kasutab vett või kaevandab ka põlevkivi miljonites tonnides.

Ettevõtete makstud keskkonnatasud laekuvad eelkõige kohalikele omavalitsustele, kus näiteks kaevandatakse ja vett välja pumbatakse, häiringu kompensatsiooniks. Iga kaevandatud põlevkivi tonni või välja pumbatud vee ühiku eest laekub kindel summa.

Osa makstud tasudeks suunatakse keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) eelarvesse, kus neid kasutatakse keskkonnakaitselistele projektide toetamiseks. Lisaks laekub osa tasudest riigieelarvesse.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal tegi hiljuti seoses VKG suurkoondamisega ettepaneku siduda põlevkivisektori ressursu- ja keskkonnatasud nafta maailmaturuhinnaga.