Tabelist on ka näha, et mitmete väiksemate euroala riikide võlakirjaturg on küllaltki õhuke, see tähendab, et päevased tehingumahud on küllaltki tagasihoidlikud ning turuhind kõigub üksikute tehingute mõjul küllaltki palju.

Itaalia - 1777
Prantsusmaa - 1527
Saksamaa – 1229
Hispaania – 803
Holland – 351
Belgia – 345
Austria – 217
Portugal – 124
Iirimaa – 118
Soome – 80
Kreeka – 79
Slovakkia – 33
Sloveenia – 19
Küpros, 7,14
Luksemburg – 6,35
Malta – 5,15
Läti – 3,95
Eesti - 0

Tabelis on toodud võlakirjade maht miljardites eurodes. Kuna tegemist on eelmise aasta kohta käivate andmetega puudub tabelist Leedu.

Tabeli juures tasub tähele panna ka see, et siin ei ole eristatud võlakirjade struktuuri nagu näiteks selle pikkus ja muu selline.

Väitlus teemal, kas Eestis tuleks emiteerida võlakirju või mitte tekkis pärast seda kui Euroopa Keskpank langetas jaanuari lõpus otsuse alustada igakuised varaoste 60 miljardi euro mahus. Eesti osa sellest on 160 miljonit.

Üksmeelt Eestis selles küsimuses ei ole. Keskpank ja valitsev Reformierakond emissiooni ei toeta, majandusspetsialistide vahel puudub üksmeel ning teised erakonnad ja ka Tallinna börs leiavad, et emissiooni tasuks kaaluda.