Juba toona oli Eestil raske Riia lennujaama ja Air Balticuga sammu pidada ning ka lennuühendusi nappis. SAS kui enamusaktsionär ütles aga Tallinki pakkumusest ära, põhjendades seda firma suurte plaanidega lennundusturul ja Estonian Airi vajalikkusega. Väidetavalt oli Tallinki pakkumus SAS-ile suurusjärgus 100 miljonit krooni.

Suure tõenäosusega oleksid omanikevahetusega jäänud olemata ka Estonian Airi probleemid, millesse Eesti lennufirma tõmmati just SAS-i raskustesse sattumise tõttu. Nimelt ostis SAS lennundusturu tippajal Bombardierilt hulga lennukeid ja sundis ka Estonian Airi kolme lennukit ostma. EA ei suutnud pärast ettemakset enam lepinguid täita, sest SAS oli juba raskustes. 2010. aastal on ka Hanschmidt ise tunnistanud, et Tallinkil oli Estonian Airi ostmiseks vägagi reaalne huvi ja kompleksne rahastamislahendus. „Kus suitsu, seal tuld. Tuld oli, suitsu oli ka,” ütles ta neli aastat tagasi. Eile kinnitas Hanschmidt, et ka praegu peetakse SAS-iga läbirääkimisi, mis on juba lõpufaasis. „Tõenäoliselt jõuame seal peagi positiivsete tulemusteni.”

Ahti Kuningas mainis eile, et lennufirmal on aja jooksul olnud kokku viis-kuus huvilist nii Euroopast kui ka väljastpoolt. Huvi on lõppenud osalt sellepärast, et praeguse omaniku ja huviliste visioonid ei kattunud. Tihti peeti liigseks riskiks ka Euroopa Komisjoni uurimist.