VAATA, kui suuri summasid on riigiettevõtted toetusteks jaganud

 (3)
Eesti Energia Narva energiajooks 2015
Eesti Energia Narva energiajooks 2015Foto: Sergei Stepanov, NPA

Viimastel aastatel on riigiäriühingud kasutatud neile lubatud toetuse jagamise võimalust mõõdukalt, möödunud aastal oli makstud toetuste summa vähem kui viiendik selleks lubatud piirist.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna koondatud statistika kohaselt toetasid riigiäriühingud aastatel 2010–2014 enim haridusvaldkonda 38,6 protsenti; sporti 32,7 protsenti, keskkonda 3,7 protsenti, piirkondlikku elu 2,2 protsenti.

Muud toetused moodustasid kõigist toetustest 22,7 protsenti. Kokku andsid riigile kuuluvad äriühingud nendel aastatel toetusi ligikaudu 4,9 miljoni euro ulatuses. Sealhulgas toetused haridusele andsid kokku 1,9 miljonit eurot ja spordile 1,6 miljonit eurot.

Viimastel aastatel on kasvanud haridusvaldkonna toetamine ning omakorda vähenenud spordi toetamine.

Toetusi jagasid 2010.–2014. aastal kümme riigi äriühingut:

Eesti Energia AS 2,6 miljonit eurot;

AS Tallinna Sadam 1,37 miljonit eurot;

Riigi Kinnisvara AS 345 000 eurot;

Lennuliiklusteeninduse AS 117 000 eurot;

AS Elering 206 000 eurot;

Eesti Loots AS 134 000 eurot;

AS Eesti Raudtee 89 000 eurot;

AS EVR Cargo 7000 eurot;

Vireen AS 7200 eurot;

AS Tallinna Lennujaam 14 300 eurot.

Seega on aktiivsemad toetuste maksjad kümme äriühingut. Ülejäänutel ei ole põhikirjades toetuse maksmise reegleid sätestatud, on sätestatud ühene keeld või siis on küll põhikirjaga toetuste maksmine lubatud, aga viimastel aastatel ei ole seda võimalust praktikas kasutatud.

Seotud lood:

Tulebki meenutada, et riigivara seaduse kohaselt võib riigiäriühing toetusi maksta ja annetusi teha üksnes siis, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning põhikiri sisaldab toetuste maksmise korra, sealhulgas toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhimõtteid, maksmise tingimusi, piirsummasid või -määrasid majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korra.

Seadus täpsustab, et kalendriaasta jooksul võib riigi äriühing maksta toetusi ja teha annetusi kuni 1,5 protsendi ulatuses äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.

Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse äriühingu veebilehel kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist ja see on veebilehel avalik vähemalt nelja aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates.

Toetava äriühingu veebilehel tuleb märkida toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus. Seega saab toetuste saajate ja summadega tutvuda nende äriühingute kodulehtede kaudu (vaata näiteks asjaomast jaotust Eesti Lootsi, Eesti Energia või Riigi Kinnisvara AS-i koduleheküljel).

Kui näiteks 2014. aastal võisid riigiäriühingud maksta toetusi kokku 4,2 miljoni euro eest, siis tegelikkuses kasutati seda võimalust üksnes 18,2 protsendi ulatuses. Viimati jagati toetusi sellises ulatuses 2007. aastal. Võrdluseks jagasid näiteks 2012. aastal riigiäriühingud toetusi 39,9 protsendi ulatuses ja 2011. aastal 35,1 protsendi ulatuses seaduses sätestatud piirmäärast.

Seega on viimastel aastatel kasutatud toetuse jagamise võimalust kasutatud üksnes mõõdukalt. Samuti on märgata, et äriühingud on uuendanud oma toetuse jagamise põhimõtteid, näiteks enam rõhutanud vastutustundlikkust ning piirkondliku elu ja hariduse valdkonda.

Riigiettevõtete poolt toetuste jagamine ehk sponsorlus on rahandusministeeriumil teemana kaardistatud osaluspoliitika rohelises raamatus, mille valitsus kiitis heaks tänavu juulis, ning osaluspoliitika valges raamatus, mis valmib käesoleva aasta lõpus. Rohelises raamatus tõstatasime kaks küsimust:

Kas kehtestada valdkonnad, millele riigi osalusega äriühing tohib toetust anda (vt nt koalitsioonileppes sport, kultuur)?
Kuidas muuta toetuste maksmine veelgi läbipaistvamaks?
Nendele küsimustele otsitakse vastust viidatud valges raamatus. Eestil on tegutsevaid riigi äriühinguid kokku 34, millest 27 on riigi ainuomanduses.

Et võrrelda Eestis kehtestatud toetuste maksmise regulatsiooni teiste riikidega, uuris rahandusministeeriumi riigivara osakond Soome, Rootsi ja Norra äriühingutes osalemise põhimõtteid. Nimetatud riigid on eesrindlikumad ja aktiivseimad riigi osaluspoliitika kujundajad rahvusvaheliselt, sealhulgas osalevad väga aktiivselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovituste ettevalmistamises, mistõttu on neid riiki kõige parem hea tava eeskujuna kasutada.

Analüüsi tulemusena tuleb tõdeda, et Soome, Rootsi ega Norra enda osalusega äriühingute sponsorluspoliitikat ega toetuste maksmise korda ei reguleeri. Piiranguid ei ole seatud ei õigusaktide ega poliitikadokumentidega.

Ainuke konkreetne sponsorlust käsitlev nõue on Soomes seotud aruandlusega, kus valitsuse kinnitatud osaluspoliitika üks osa käsitleb sotsiaalset vastutust ja vastavat aruandlust. Selles aruandluse blokis eeldatakse muu hulgas ülevaate andmist äriühingu antud toetustest.

See peab hõlmama toetuste maksmise põhimõtete kirjeldust ning makstud toetusi sihtgruppide kaupa, näiteks lapsed ja noored; teadus- ja haridustegevus; kultuur; sport; poliitika; kodanikuühiskond ja keskkonnakaitseorganisatsioonid.