Rail Balticu kodulehel avaldatud trassikaartide kohta oodatakse septembrikuus kõikide inimeste ja huvigruppide arvamusi. Kõik variandid, mis sõelale on jäänud on reaalselt teostatavad ning väga palju korrektuure neis teha ei saa, suund ja trassi üldine asetsemine on selged, on aga mitmeid lõike, kus peab otsustama, milline on inimestele ja keskkonnale kõige mõistlikum variant.

Konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Pille Metspalu ütles tänasel pressikonverentsil, et kaartidele on kantud trassikoridor, mis tähendab 350 meetri laiust ala. Kogu see ala ei pruugi raudtee alla minna, kuid  trassikoridoriga määratakse piirkond, kuhu raudteerööpad maha pannakse.

„Projekteerimisel saab siis rööpaid vajadusel siia-sinna nihutada. Raudtee enda laius koos tarviliku turvatsooniga on 66 meetrit," ütles Metspalu.

„Püüame vältida hooneid, olulisi paiku nagu näiteks kalmistud ning looduskaitselisi alasid. Paraku ei saa 100% lubada, et me seda järgida suudame. Lisaks püüame võimalikult palju kasutada metsaalasid ning säästa põllumaid, kuid siingi ei ole see täis mahus võimalik," lisas ta. Metspalu sõnul ei saa trassi kilometraažiga palju mängida, seega peab raudtee olema otsetee, kus on võimalikult vähe kurve. Kliki siia! Vaata Rail Balticu kodulehelt trasside variante, mis on seal toodud omavalitsuste kaupa. Lehel on ka suur koondkaart.

Sellele kaardile klikkides näed Rail Balticu koondkaarti:

Alates 2. septembrist kuni 30. septembrini oodatakse  inimeste ja asutuste ettepanekuid seoses trasside asetsemisega.

Mõned andmed Rail Balticu kohta:

Harjumaal läbib Rail Baltic üheksat omavalitsust: Tallinn, Jõelähtme, Kiili, Kose, Maardu, Raasiku, Rae, Saku ja Viimsi.

Raplamaal läbib Rail Baltic Järvakandi, Juuru, Kehtna, Kohila, Märjamaa, Raikküla ja Rapla valda.

Pärnumaa omavalitsused, mida läbib Rail Baltic on: Are, Häädemeeste, Halinga, Paikuse, Pärnu, Saarde, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori ja Vändra.

Rail Balticu eeldatav maksumus: 3,6 miljardit eurot.

Euroopa struktuurifondide toetus: 85% ehk 3,06 miljardit.

Riikide omaosalus: 540 miljonit.

Rongide kiirus Rail Balticu raudteel hakkab olema maksimaalselt 240 km/h.

Eestis hakkab alguses olema kaks jaama, Tallinnas ja Pärnus. Hiljem on võimalik avada ka Rapla jaam.