Vaata, millised piirkonnad panustavad enim Eesti majandusse
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Harjumaa osa selles oli 13 miljardit eurot, millest omakorda 11 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKT-s oli vastavalt 10% ja 6%. Väikseimad näitajad olid 2016. aastal Hiiu ja Põlva maakonnal: kummagi osatähtsus Eesti SKT-s oli alla protsendi.
Eesti SKT maakonna järgi 2016.aastal
Eelmisel aastal loodi 70% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78%) ning Tartumaal (70%). Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.
Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27%. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58%, 2016. aastal 50%. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40%-st 36%-ni. Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Põllumajanduse osatähtsus suurm Jõgevamaal
Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal 3% Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16%). Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.
SKT elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKT elaniku kohta oli vastavalt 94% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41% Eesti keskmisest oli SKT elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.
