VAATA, millisele 5 riigile on nafta hinna langus kõige hävitavamalt mõjunud
Toornaftat tootvatele riikidele mõjub nafta hinna langus hävitavalt – suured eelarve ülejäägid muutuvad miinusteks ning rikkalikud sotsiaalsed toetused asenduvad kärbetega.
Kui 2014 aasta keskel on nafta hind barreli eest veel üle 100 dollari, siis praeguseks on see kukkunud alla 37 dollari. OPECi riigid pumpavad naftat aina rohkem ja rohkem, kuid samal ajal väheneb nii Hiina kui teiste riikide nõudlus ning hinnad muudkui kukuvad ja kukuvad, vahendab CNN Money.
Neid viite riiki tabab nafta hinna langus kõige valusamalt:
Venezuela
Venezuelal on maailma suurimad naftavarud. Naftast saadavat tulu on riigi valitsus aastaid kulutanud pensionitele, tervishoiule ning sotsiaaltoetustele. Nüüd on riigi majandus kokku kukkumise äärel. Inflatsioon oli mullu üle 150 protsendi ning oodata on, et aastal 2016 ulatub see juba üle 200%. Valitsus ei suuda oma arveid maksta ning toitu ja esmatarbekaupasid napib.
Saudi Araabia
Ülimadalale kukkunud naftahinnad mõjuvad põrmustavalt Saudi Araabia eelarvele. Valitsus kulutas 2015. aastal märkimisväärselt rohkem kui teenis ning selle tulemusena on riigieelarve 100 miljardi dollariga miinuses. Nafta moodustab Saudi Araabia riigi tuludest tervelt 75 protsenti ning kui toornafta hind oli kõrgel, siis nautis ka riik plussis riigieelarvet.
Ühtlasi on Saudi Araabia varasemast rohkem kulutanud pensionitele ning tõusnud on ka riigiametnike ning sõjaväelaste palgad. Nüüd ei ole seega karmidest kärbetest pääsu – eelarve maht peab vähenema 260 miljardilt dollarilt 224 miljardi dollarini.
Nigeeria
Aafrika suurim naftatootja on samuti hädas. Nafta moodustab ligi 75 protsenti Nigeeria tuludest ning tervelt 99 protsenti riigi ekspordist. Nafta hindade kukkumise tõttu ei suuda valitsus enam arveid maksta. Kohaliku meedia andmetel ei ole riigi osades piirkondades riigiametnikud juba mitu kuud palka saanud.
Venemaa
Ligi pool Vene riigi tuludest tuleb nafta ja gaasi ekspordist. Nafta hinnad kukkusid ajal, mil Venemaal oli juba niigi raske seoses Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega. Vene riigi eelarve on tehtud eeldusel, et nafta hind on vähemalt 50 eurot barelli eest, aga praegu on see summa märkimisväärselt väiksem. IMF prognoosib, et 2015. aastal väheneb Venemaa majanduskasv 3,8 protsendi võrra ning tänavu tuleb sellele veel 0,6 protsenti lisaks.
