Palgarakendusse lisandunud andmetest on võrreldes teise kvartaliga mõnede ametite puhul näha väikest mediaanpalga tõusu. „Teises kvartalis oli ameteid, mille palk järsult langes, näiteks hambaravi töötajatel (hambaarstidel, hambaraviõdedel). Kolmandas kvartalis, kui enam piiranguid ei olnud, tõusid nende palgad taas ja kriisieelsest tasemest isegi kõrgemale," selgitab statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Kolmanda kvartali andmete põhjal on vähenenud töötajate arv ettekandjate ja kelnerite, baarmenide ning baaridaamide seas. Märkimisväärset muutust selles valdkonnas töötavate inimeste mediaanpalgas aga täheldada ei saa. Küll aga on nii töötajate arv kui ka palgad oluliselt vähenenud reisibüroode klienditeenindajatel.

Kadri Rootalu toob veel välja, et kui teises kvartalis vähenes töötajate arv erinevates vanusegruppides ühtlaselt, siis kolmandas kvartalis lahkusid tööturult eelkõige noored, alla 25-aastased töötajad. „Suurim vähenemine oli koroonakriisist enam kannatada saanud majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning teistes teenindusega seotud ametites. Esimese kvartali lõpuga võrreldes on sellesse vanusegruppi kuuluvate hotelliadministraatorite, baarmenide ja baaridaamide arv vähenenud 35% võrra, ettekandjate ning kelnerite arv 30% võrra. Reisibüroode töötajate hulgas on samuti kaotanud töö eelkõige nooremad inimesed," lisab Rootalu.

Nii näiteks oli järgmiste ametite pidajatel selline mediaanpalk:

Advokaadid, prokurörid, juristid: 2166 eurot;

Ajakirjanik: 1486 eurot

Baarmen: 632 eurot;

Bussijuht: 1187 eurot;

Ehitustööline: 884 eurot;

Hambaarst: 2399 eurot;

Hotelli toateenindaja: 605 eurot;

Juuksur, iluteenindaja: 584 eurot.

Vaata kõikide ametirühmade palgaandmeid siit.

Loe lähemalt erinevate palgaliikide kohta ka statistikaameti blogist.