VAATA, milliste riikidele kodanikele on Eesti rohkem meeldima hakanud

Vaadates vabariigi aastapäeval otsa statistikale, mis näitab, milliste riikide kodanikud meie majutusasutusi kasutavad, siis võib öelda, et oleme kokkuvõttes muutunud üha populaarsemaks sihtriigiks. Suures osas on võimsa kasvu taga siseturismi suur tõus. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid riike, mille kodanikud on Eestit üha enam leidmas ning neidki, kelle huvi on millegi pärast lengenud.

Statistikaameti andmebaasist saame teada, et 1995. aastal reisis noores Eestis 521 273 inimest, neist veidi üle 190 000 olid meie enda kaasmaalased. Olime veel suhteliselt tundmatu ja "kahtlane" riik. Ehkki toona ei kogutud paljude riikide kodanike kohta üldse statistikat, siis näiteks venelasi käis Eestis sel aastal vaid 12 914, mis on enam kui 14 korda vähem kui aastal 2015. Kohe tundsid meie vastu suurt huvi soomlased (185 040), sakslased (23 006) ning rootslased (22 748). Venelastega olid toona ühel pulgal isegi ameeriklased (13 516).

Viie aasta pärast oli turistide arv kasvanud enam kui kaks korda ning ületas juba 1,1 miljoni piiri. Kusjuures siseturiste oli juurde tulnud 102 400. Ikka ei olnud meid veel eriti avastanud venelased (18 114), küll aga oli toimunud täielik plahvatus Soome suunal. Ligi pooled majutusasutustes peatunud inimestest olid toona meie põhjanaabrid. Ka rootslaste osas toimus suur hüpe 61 870 siia tulnud inimese peale. Viie aastaga vähenes vaid ameeriklaste (-467) ja kanadalaste huvi (-48). Kukkumine toimus ka „muude Euroopa riikide" osas (-2099). Venelastest läksid mööda nii lätlased kui britid. Tugevat kasvu oli näha ka sakslaste seas. Toona muide ei jäänud venelastele palju alla ka norralased.

Rootsi ja Saksamaa hüpe

2005. aastaks olime jõudnud 2,07 miljoni majutusasutuste teenuseid kasutanud turistini. Seekord vedas kasvu enam Eesti siseturist (kasv 326 348 inimese võrra). Jätkuvalt oli tõusutrendis soomlaste huvi (+ 244 687). Ka Venemaa turistide arv on vahepeal teinud läbi suurema kasvu (+35 313). Positiivne üllataja on aga rootsi turist. Nende arv kasvas enam kui 46 000 inimese võrra ning nad tõusid saja tuhande klubisse, kohe sakslaste kandadele. Viimased on ise võrreldes 2000. aastaga teinud tohutu hüppe (+74 391). Ka brittide tõus on märkimisväärne (+43 134).

Paljusid riike ja piirkondi hakati alles 2005. aastal eraldi välja tooma. Nii saame teada, et Eestit külastas sel aastal veidi enam kui 11 000 asiaati. Hiinlased ja lõuna-korealased ei olnud meid veel avastanud.

Ainsana näeb võrreldes 2000. aastaga huvi kadumist belglaste seas.

Raske aeg. Appi tõttavad venelased

Meie järgmine vaadeldav aasta on 2010. Maailma on raputanud tõsine finantskriis ning see kajastub loomulikult ka turisminumbrites. Üldarvuna me majutusasutustes peatunuid ei kaota. Päästjateks on siseturist (+ 218 643) ja viimaks ometi tõsiselt Eesti poole vaatav vene inimene (+ 88 537). Isegi kriisi ajal võidame me palju juurde ka soome turiste (+33 735) ning lätlasi (+ 21 126).

Suur kukkumine toimub Rootsi suunal (-27 038) ning sellest ei ole me tänaseni taastunud. Ka sakslased ei soovi hellal ajal Eestisse tulla (-24 892), kuid olgu öeldud, et juba viie aasta pärast olid nad meie hoovis tagasi. Miinusmärke võis näha ka itaallaste, iirlaste ja mõnede teiste Euroopa riikide osas. Muud kontinendid näitasid üldiselt väikest kasvu.

Aasia huvi kasv

Võrreldes nüüd 2010. ja 2015. aastat, siis trendid on igati positiivsed. Meie riigis liikus ringi rohkem veidi enam kui 700 000 turisti rohkem kui viie aasta eest. Ületame maagilise 3 miljoni piiri. Taas on peamiseks vedajaks siseturist (+345 168). Suur tõusja on Läti (+55 180), kuid nad jäävad veidi alla soomlastele (+74 178).

Ära mainimist väärivad ka Venemaa turistide arvu jäkuv kasv (+44 097), sakslaste naasmise (+31 634) kui ka ameeriklaste (+23 699) arvu kasv.

Eriti selgelt on aga näha seda, et Eesti vastu on huvi kasvanud Aasias. Kasv on viie aastaga 46 056 asiaadist turisti. Seejuures nii Jaapan, Hiina kui Lõuna-Korea on kõik võrdelt üle 10 000 turistiga. Loomulikult on Aasia potentsiaal tohutult suurem, kuid märgiline liikumine on siiski toimunud.

Kurvema tendentsina saab välja tuua rootslaste jätkuva huvi kadumise (-10 109). Ka norrakate osas toimus teatav langus.

Niisiis on väike Eesti saamas üha suuremat tähelepanu Aasiast. Seda suures osas tänu headele lennuühendustele Aasia ja Helsingi vahel. Ehk hakkab järgnevatel aastatel taas kasvama ka rootslaste huvi. Siiani oleme turistide arvu suutnud pidevalt kasvatada. Kas ja millistes suundades kasv jätkub näitab juba aeg.