Vabade ametikohtade arv langes veerandi võrra. Mis alal on töötajatest kõige suurem puudus?

Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8689 vaba ametikohta, mis on 27% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige enam oli tööjõu liikumist hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusaladel.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 607 125, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalade töökohad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hariduse (1501), töötleva tööstus (1202) ning hulgi- ja jaekaubanduse (1158) tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr ametikohtade koguarvust 1,4%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 44% olid avalikus sektoris. „Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli hariduse ning madalaim põllumajanduse ja mäetööstuse tegevusalal," ütles ta.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (78%), sh Tallinnas (67%), järgnesid Tartu (6,1%) ja Ida-Viru maakond (4,6%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ning Valga maakonnas ning madalaim Põlva maakonnas.

Kolmandas kvartalis võeti tööle 57 463 ja töölt lahkus 59 924 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes protsendi võrra. „Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 8368 töötajat, mis moodustas 14% kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.