Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 11 000-ni, suurenes sellel aastal vabade ametikohtade arv 15%.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis veidi suurem kui teises kvartalis, kui neid oli 12 000. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6%.

Ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) on endiselt kõige suurem osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohtadel. Need tegevusalad on ka suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem. Ametikohtade koguarv oli kolmandas kvartalis üle 558 000. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,7% ja käesoleva aasta II kvartaliga võrreldes vähenes 0,5%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli selle aasta kolmandas kvartalis 2,3%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,3 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta kolmandas kvartalis.

Vabade ametikohtade määr oli kolmandas kvartalis kõrgeim hariduses (3,2%), majutuses ja toitlustuses (3,1%) ning info ja side tegevusalal (3,0%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (0,7%), kinnisvaraalases tegevuses (0,8%) ja mäetööstuses (0,9%).

Avalikus sektoris vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, kuid suurem osa (71%) vabadest ametikohtadest asub erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli selle aasta kolmandas kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,9%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,8%). Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1,9%) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,3%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid nagu varemgi Harjumaal (64%), sh Tallinnas (49%), millele järgnevad Tartu- (10%) ja Ida-Virumaa (5%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Põlva, Lääne ja Jõgeva maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli selles kvartalis ligi 94 500, mis eelmise kvartaliga võrreldes on 20% suurem ning 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 1% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enim muudes teenindavates tegevustes (28%), majutuses ja toitlustuses (20%) ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (20%). Kõige enam suurenes tööjõu käive mäetööstuses (32%) ja töötlevas tööstuses (13%). Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli 2017. aasta teises kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.