Vabatarbija staatus tuleks üle kontrollida
Tarbija peab sellisel juhul oma seisukohti põhjendama ja tõendama, et ei kasuta saadud elektrienergiat üksnes oma tarbeks vaid müüb osa sellest elektrienergiast oma võrgu kaudu edasi teistele tarbijatele, kes ei paikne elektrienergia müüjaga samal kinnistul.
Konkurentsiameti poole on pöördunud mitmed tarbijad, kes on saanud jaotusvõrguettevõtjalt teate, et nad vastavad vabatarbija kriteeriumitele ning on kohustatud alates 1. aprillist ostma elektrienergiat vabaturult. Paljud teate saanud tarbijad soovivad saada selgust, kas nad on vabatarbijad või mitte. Segadus on tekkinud seoses elektrituruseaduse muudatuste jõustumisega 27. veebruaril 2010.
Muudatuste kohaselt on vabatarbija see, kes kasutab elektrienergiat sellises tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul on ühe või mitme liitumispunkti kaudu tarbitud elektrienergiat vähemalt 2 GWh. Nimetatud koguse hulka arvatakse tarbimiskohas toodetud ja kasutatud elektrienergia. Elektrituruseaduse § 14 sätestab võrguettevõtjale kohustuse kontrollida ning pidada arvestust tema võrguga ühendatud tarbijate tarbimiskoguste üle. Juhul, kui tarbija vastab elektrituruseaduse §-s 13 sätestatule, siis tuleb sellest asjaomast tarbijat teavitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
Nii mõnelgi juhul saab aga tarbija liitumispunkti kaudu jaotusvõrguettevõtja võrgust üle 2 GWh elektrienergiat aastas, kuid ei kasuta kogu saadud elektrienergia kogust ära oma tarbeks vaid müüb osa saadud elektrienergiast ajalooliselt väljakujunenud võrgustruktuurist ja elektrivarustuse situatsioonist tulenevalt edasi oma tarbijatele, kelle hulgas võib olla ka kodutarbijaid.
Konkurentsiameti hinnangul ei saa sel viisil elektrienergiat tarbivat isikut käsitleda vabatarbijana ning juhib jaotusvõrguettevõtjate ning tarbijate tähelepanu sellele, et elektrituruseaduse tähenduses on elektrienergiat ostev isik tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas. Seega on lisaks elektrituruseaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vaja igal konkreetsel juhul täiendavalt hinnata ka seda, kas isik tarbib kogu aasta jooksul saadud elektrienergia (2 GWh) üksnes oma tarbeks või müüb seda edasi. “Seadusandja mõte ja eesmärk ei saanud olla see, et õnnetu juhuse läbi peavad mõned väiketarbijad, kelle hulgas võib olla ka kodutarbijaid, hakkama edaspidi tarbima elektrienergiat hinnaga, mis kujuneb elektriturul vabatarbijatele,“ selgitas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
