Vaenlasega voodis: Kas Bill Gates kahetseb täna, et jäi ilma 24 miljardist dollarist?

See võib tunduda uskumatuna, kuid oli aeg, mil täna ülivõimsalt edukaim ettevõte maamunal, Apple, oli pankroti äärel. Vaid kolm kuud ja me ei saaks täna näppida ei iPhone'i, iPad'i ega iPod'i. Apple ja nende austajad peavad siin tänama Bill Gates'i ja Microsofti, kes neile 150 miljoni dollarise abikäe ulatas. Mis on sellest investeeringust saanud tänaseks?

Väike vaade ajalukku:

1996. aastal oli Apple'i jaoks väga kehv aasta, ajaloo halvim. Täna on Apple meedia lemmik, siis aga ilmusid nädalast nädalasse halvustavad lood.

Kõik algas aastal 1995. Augustis ilmus lettidele PowerBook 5300. Seda oodati väga, kuid sellest sai korralik fopaa. Esiteks läksid mitmed PowerBook 5300 rikki juba transpordi käigus. Teistel oli probleeme Sony akudega, mis lihtsalt põlema süttisid. Et asi hullem oleks, siis oli vigane ka kasutatav tarkvara. Apple oli sunnitud terve tooteliini tagasi kutsuma. Sülearvutite kategoorias kaotas Apple väga olulise turuosa. Läks aega, enne kui see tagasi võideti.

1995. aastal hakati andma välja ka Mac OSi litsentsi, et oma turuosa kasvatada. Niisiis hakkasid levima Maci kloonid ja need olid odavamad. Kloon maksis 3344 dollarit ja Power Macintosh 9500 maksis 6560 dollarit. Hea idee osutus Apple'i jaoks katastroofiliseks. Tegevjuht Michael Spindler vahetati Gil Amelio vastu.

Amelio astus aga kohe kolinal ämbrisse. Uskumatu, aga Apple suutis toona teha kohmakaid ja koledaid tooteid. iPadi eelkäija, Newtoni perekonna tooted, olid täielik läbikukkumine. eMate 300 sülearvuti ei oleks kunagi pidanud sündima. Amelio oli tegelikult sundolukorras, ta pidi kulusid oluliselt kokku tõmbama, töö kaotas mitu tuhat inimest.

Amelio päästis end aga huvitaval moel. Ettevõte otsustas osta 402 miljoni dollariga vähe tuntud firma NeXT. Selle asutaja ja juht oli Steve Jobs, kes oli varem ka Apple's laineid löönud. Steve Jobsist sai Apple'i konsultant.

1997. aasta MacWorldi konverentsil oli peaesinejaks Jobs ning ta šokeeris publikut ja maailma teadaandega, et firma on sõlminud 5-aastase koostöökokkuleppe Microsoftiga, mille üheks osaks oli ka Microsofti-poolne 150-miljoniline investeering. Nad ostsid Apple'i aktsiaid.

Tehing oli raske nii Apple'ile kui Microsoftile. See oli vaenlasega voodisse ronimine. Tegelikkuses see aga ei olnud nii. See oli lõpuks kasulik mõlemale poolele. Apple jäi ellu ning Microsoft sai tugeva konkurendi. Täna on Apple'i turuväärtus 668 miljardit dollarit, Microsoftil 395 miljardit.

Niisiis sai Microsoft oma investeeringu eest 150 000 Apple'i eelisaktsiat, mida võis vabalt vahetada lihtaktiate vastu, hinnaks 8,25 dollarit ühe aktsia kohta. Kolme aasta vältel ei tohtinud Microsoft müüa ühtegi aktsiat. 2001. aastaks oli Microsoft kõik eelisaktsiad vahetanud lihtaktsiate vastu, mida neil oli nüüd 18,1 miljonit.

2002. aastal hakati aktsiaid vaikselt müüma ning 2003. aasta keskpaigaks oli kogu osalus müüdud. Toona oli Apple'i turuväärtus 7 miljardit dollarit. Microsoft teenis niisiis 545 miljonit dollarit 150-miljonilise investeeringu pealt. See on 260% kasumit kuue aastaga. Väga hea, eks? Nii ja naa.

Täna oleks tänu erinevatele tehingutele ja reinvesteeringutele Apple'i omanduses 216 miljonit lihtaktsiat. Apple'i ühe aktsia hind 113 dollarit. Kui Microsoft ei oleks kogu aktsiapakki maha müünud, siis oleks neil täna 24,4 miljardi eest Apple'i aktsiaid.

Seega, 24,4 miljardit vs 545 miljonit. Valus.

Kas Bill Gates kahetseb, et Microsoft oma osaluse maha müüs? Uskusid nad ju Apple'sse sedavõrd, et sinna 150 miljonit investeerida. Kõige suurem tarkus on ikka tagantjärele tarkus.