Tuleval nädalal toimub naftakartelli OPEC maade naftaministrite kohtumine. Kartelli vaesemad liikmed püüavad läbi suruda tootmiskärpeid kõrgema hinna saamiseks, kuid rikkamad võlavabad Pärsia lahe riigid nagu Saudi Araabia ei soovi tootmismahte vähendada.

Aafrika suurim naftatootja Angola laenas Hiinalt 2010. aastal kuni 25 miljardit dollarit, mis sunnib tänavu kulutama kogu naftatoodangu võla teenindamiseks.

Tänavu peavad Reutersi arvutuste kohaselt Angola, Nigeeria, Iraak, Venezuela ja Kurdistan maksma tagasi naftatuludest 30-50 miljardit dollarit laenu.

Kui nafta maksis 120 dollarit barrelist kulunuks 50 miljardi dollari tagasimaksmiseks vaid veidi üle miljoni barreli naftat ööpäevas. Kui nafta maksab 40 dollarit, tuleb eksportida selleks enam kui 3 miljonit barrelit musta kulda ööpäevas terve aasta jooksul.

„Kõik need riigid – Angola, Nigeeria, Venezuela vajavad nafta müügist saadavat raha, kuna investeeringuteks raha enam ei jätku. See on väga ohtlik pikaajalisele kasvuväljavaatele,“ ütles Energy Aspectsi analüütik Amrita Sen. „Inimesed vaatavad vaid praeguseid toodangunumbreid, kuid kui kogu toodang on määratud Hiinale või teistele ostjatele laenude katteks, siis ei saa kasvu investeerida ega teenida tuevikus kõrgemalt naftahinnalt.“

Hiinast on saanud ka Venezuela põhirahastaja nafta laenu vastu programmis. Alates 2007. aastast on Hiina laenanud Venezuelale 50 miljardit dollarit, mis tasutakse naftas.

Barclaysi analüütike hinnangul peab Caracas tänavu maksma Pekingile 7 miljardit dollarit, milleks kulub ligi 800 000 barrelit naftat ööpäevas. Kui nafta maksis 100 dollarit, oleks selleks kulunud vaid 230 000 barrelit.

Nigeeria ja Iraak on võtnud laenu naftakompaniidelt Shell ja Exxon Mobil. Iraak peaks tänavu maksma naftakompaniidele 23 miljardit dollarit, kuid nüüd räägitakse, et neil jätkub naftat laenude teenindamiseks vaid 9 miljardi dollari jagu.

Nigeeria võlgneb naftakompaniidele 3 miljardit dollarit.

Ecuador võttis Hiina ja Tai firmadelt 8 miljardit dollarit laenu, mis tasutakse naftas.

Seevastu Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit ja Katar ei ole võtnud laenu Hiinalt ega vaja rahastamist.

Kui Saudi Araabial läheb iga nafta müügist saadud dollari riigi kätte, siis vaesemates riikides kulub suurem osa naftatulust võlgade katteks.