Tänavuse põua tõttu suudeti sööta varuda ainult 60 protsendi ulatuses loodetust. Et põhisööta on vähe, tuleb seda Ingveri sõnul kompenseerida suuremate jõusöödakogustega ja Ukrainast imporditava maisiga, kus tänavu oli hea põllumajandusaasta.
Põuakahjustuste kompenseerimise raha jõuab põllumeheni novembri keskpaigas. Põuale vaatamata olid aga Jõgevamaa keskmised teraviljasaagid Eesti keskmisest suuremad. Eriti hea oli rukkisaak — keskmiselt 3127 kg hektarilt, kusjuures Eesti keskmine oli kõigest 2393 kg. Suviteravilja saadi Jõgevamaal ühelt hektarilt 2495 kg, Eestis keskmiselt 2002 kg.
“Et põua tõttu kannatas eriti suviviljade saagikus, siis tähendab see, et teraviljakasvatus on tänavu suures kahjumis,” tõdes Jõgevamaa põllumajandustootjate juht. Kilogrammi odra hind peaks tema hinnangul olema 1,6-1,7 krooni ning rukkil ning toidunisul 2 krooni. Vabakaubanduslepingute alusel tuleb aga Eestisse suures koguses odavamat vilja sisse.
Ingveri sõnul on põllumehele tänavu olnud helgemaks momendiks rapsikasvatus. “Raps on põuakindlam kultuur ja tänu sellele on AS Werol Tehased ostnud rapsi rohkem kokku kui kunagi varem ja maksnud põllumehele ka korralikku tasu, ligi 4 krooni kilogrammi eest,” lisas ta. Ka AS Werol Tehased jõudis augustis esmakordselt kasumisse.
Kui põllumajandustootjad hindasid selle aasta tulu puudujäägiks ligi 800 miljonit krooni, siis põuakahjustuste ja maailmaturu madalate hindade tõttu hinnatakse tulu tegelikuks puudujäägiks 1,5 miljardit krooni. Valitsus eraldas tänavu toetusteks 378 miljonit krooni ja kompenseerib põuakahjustusi summas 101 miljonit krooni.
Sel esmaspäeval toimus tootjate ja vabariigi valitsuse vahel läbirääkimiste kolmas voor järgmise aasta toetuste osas. Tootjad esitasid valitsusele 2003. aasta tulu puudujäägiks 1,4 miljardit krooni. Valitsus on sellest puudujäägist nõus kompenseerima umbes 400 miljonit.
