Vägikaikavedamine kommiputka pärast
Mikkor läks politseisse, ent tagasi tulles avastas oma kioski ruumidest viis inimest. “Üks oli Erki Aaviku firma juht Andrus Kübarsepp, nad olid omavoliliselt sisse tunginud.”
Eesuks oli kangiga lahti murtud ja ka luuke kangutatud. “Tagant nad sisse ei saanud, seal on veel üks vaheuks. Eks siis murdsid eest. Seisid siin keset ruumi ja korjasid kaupa kokku. Kavatsesid minu kauba lihtsalt välja visata.”
Killerinumbriga auto
Mikkorid ei saa aru, kuidas oli võõrastel võimalik nende ruumidesse siseneda, kui signalisatsioon ometi sisse lülitatud oli.
“Kiosk oli ESSi valve all. Helistasin turvafirmasse, sealt saadeti ekipaa kohale. Siis selgus, et kolmapäeval oli Aaviku firma ESSiga lepingu lõpetanud.” Ilmar Mikkor kutsus kohale politsei, kuid nood laiutasid vaid käsi. Väites, et olmetüli puhul pole neil midagi teha.
Lõpuks sõitsid sissetungijad minema. "Panin tähele, et ühel autol oli veel selline uhke killerinumber - 666 VIP,” mäletab Mikkori abikaasa Eve.
Renti ei saanud maksta
Kevadest alates ei saanud Peoleolt ruume rentiv Mikkor enam kuidagi renti makstud. "Lihtsalt polnud kedagi, kellele maksta." Rentnikul tekkis kahtlus, et see on sihilik.
Omanikud keelasid Kesklinna valitsusel tema tegevusluba pikendada, väites, et Mikkor ei maksvat üüri. Hiljem said Mikkorid mitu kirja, kus nõuti ruumide kiiret vabastamist. Ilmar Mikkor jäi oma õiguse juurde, andis asja kohtusse ja kioskist välja ei kolinud. “Ta ei kaubelnud enam,” räägib Ilmari abikaasa Eve, ”lihtsalt istus ja valvas siin kordamööda poegade Tõnise ja Madisega. Et inimestele ei jääks muljet, et siia kunagi enam midagi ei tule. Ja kaup oli ja ka siin alles.” Siis keerasid omanikud vee kinni ja lülitasid välja elektri.
Neljapäeva pärastlõunal viis Mikkor Kesklinna politseisse avalduse tema valdustesse sissemurdmise kohta. “Sest praegu on asi kohtus ja enne kui sealt vastavat määrust ja otsust ei tule, pole Aaviku omadel õigus ka siia sisse tungida ja minu kaupa puutuda.”
Mikkorite pere loodab nüüd sellele, et ehk tuleb paviljoni omanikuks uus firma, kellega läbisaamine parem. “Sest tänu Peoleole ei anta meile ka Kesklinna valitsusest kauplemisluba.”
Saab voorimehelt sõimata
Ilmar Mikkor ehitas Uus-Vargamäe kohviku ja väikese poekese üles 1997. aastal koos Lembit Sootsiga.
“Olen sinna alla matnud 400 000 krooni, oma aktsiad müüsin hiljem maha ja sain vaid 100 000 nende eest. Ja nüüd karjub ja sõimab lugupeetud ärimees Erki Aavik mind nagu voorimees!”
Madis Mikkor näitab Tammsaare pargis salamahti kauplevate mustlaste poole. “Kesklinna ametnikud võiksid parem nende mustlastega tegelda, kes siin pargis päevast päeva turistidele oma praakkaupa kaela määrivad ja inimesi tüütavad.”
Ilmselt jäävad Mikkorid nüüd ka öösiti oma kioskisse valvama, et kallist kaupa kurja käe eest kaitsta. “Pole signalisatsioonigi enam, mis kaitseks.”
Niikuinii tõstetakse välja
Omanikud näevad asja teisiti. “Mingisugusest sissemurdmisest pole juttugi,” väidab Peoleo tegevjuht Andrus Kübarsepp. “Läksime ruumidesse oma võtmega. Lõhutud oli seal natuke seetõttu, et kuna ruumides käib remont, oli meil ühte toru vaja. Ma ei taha seda teemat üldse pikemalt kommenteerida, kohtuasjad on pooleli. Kuid selge on see, et meie oleme omanikud, rendileping on läbi. Ja seda võin juba praegu öelda, et lugu lõpeb üheselt: Ilmar Mikkor tõstetakse sealt kohtuga välja!”
Eve HEINLA
