Vähemasti maavärinad ei tohiks Suur-Pakri tuumajaama ohustada
Tuumajaama rajamisel Suur-Pakrile langes jõulude eel järjekordne verstapost. Nimelt sai Eesti Energia pühade eel kätte saare maapinda ja veeolusid kajastava uuringu tulemused, mis ütlevad, et saarele on võimalik tuumajaama rajada.
Suur-Pakrit uurinud Eesti geoloogiakeskuse kaardistamise osakonna juht Kalle Suuroja rääkis, et maapinna seisukohast on saar põhimõtteliselt sobiv. „Meie peamiseks ülesandeks oli teada saada, kas piirkonnas võib olla seismoloogiliselt segavaid faktoreid. Kuid tulemus näitas, et pole,” rääkis Suuroja.
Ühesõnaga, maavärinad ei tohiks Suur-Pakrit räsida. Samal ajal, nagu märkis Suuroja, ei saa maavärinat täielikult välistada kunagi. Seda kas või seepärast, et vaid 30 kilomeetri kaugusel asuva Osmussaare põhjatipus registreeriti 25. oktoobril 1976 maavärin, mille võimsus oli 4,75 magnituudi Richteri skaala järgi.
Tõenäosus, et midagi sellist Suur-Pakril kordub, on aga ääretult väike. Nii saavad teadlased väita pärast kaheaastast teadustööd, mille käigus tehti suurel hulgal maapinna puurimisi Pakri saartel, rannanõlvadel ja ümbritsevas rannikuvees.
Suuroja sõnul näitasid analüüsid, et väga pika aja vältel pole Pakril toimunud märgatavaid seismoloogilisi muutusi. Pealegi järgitakse maailmas tuumajaamade rajamisel tavaliselt ohutusnõuet, et tuumajaam peab vastu pidama Richteri skaala järgi vähemalt kuuemagnituudisele maavärinale.
Vajab lisauuringuid
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann selgitas eile, et Suur-Pakri pinnase uuringud võeti ette seepärast, et selle piirkonna kohta puudusid seni põhjalikud geoloogilised andmed.
Küll aga on energiafirmale teadaolevalt sellised andmed olemas nende paikade kohta, mida on kaalutud võimalike tuumajaama alternatiivsete asukohtadena (Keibu lahe äärne Harjumaal, Tellisna (Telise) neeme piirkond Noarootsis, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo Sillamäe ja Voka vahel ning Viivikonna karjääriala Virumaal).
Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp selgitas ettevõtte ajaveebis, et tuumajaama projekti ei ole võimalik ellu viia ilma selle jaoks sobivat asukohta leidmata.
„OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhtimisel toimunud uuringute tulemusel saame me täna märkida, et Pakri saarte rannanõlvadel läbi viidud seismilised pidevprofileerimised, maa peal tehtud vaatlused ja puuraukude läbilõigete võrdlev analüüs kinnitasid, et uuringualal ega selle lähiümbruses ei ole mingeid tunnusmärke, mis viitaksid aktiivsele regionaalsele rikketsoonile,” selgitas ta.
Tropp lisas siiski, et uuringute tulemused ei võimalda praegu veel lõplikult väita, et Suur-Pakri on sobiv asukoht Eesti tuumajaama rajamiseks. „Selle jaoks oleks vaja eelkõige läbi viia projekti keskkonnamõjude hindamine, mille algatamiseks peaks riigis olema vastu võetud tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus ja loodud tuumajaama projekti arendamist võimaldav investeerimiskeskkond,” märkis Tropp.
Pakri pole majanduslikult mõistlik
•• MTÜ Eesti Tuumajaam juhatuse liikme akadeemik Anto Raukase arvates võib Suur-Pakri sobida tuumajaamale geoloogiliselt, ent mitte majanduslikult.
•• „See pole kõige mõistlikum koht, kuhu tuumajaam rajada, sest saar asub suurtest linnadest liiga kaugel,” märkis Raukas. Nimelt on akadeemiku sõnul oluline, et tuumajaama jääksoojus saaks efektiivselt ära kasutatud.
•• Raukase arvates võiks jaama ehitada näiteks Lääne-Virumaale Letipeale. Sinna pääsemiseks pole vaja ehitada ka silda. „Pakril pole ei teid ega raudteed, sinna pääsemiseks pole vajalikku sadamat,” lisas Raukas.
•• Äsjase geoloogilise uuringu tulemuste kohta nentis Raukas, et tegelikult võib tuumajaama rajada ka piirkonda, kus on maavärinaoht, näiteks Jaapanis on ehitatud mitmeid tuumajaamu.
