See omakorda tulenes euro odavnemisest USD suhtes. "Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta märtsiga sarnasel tasemel," sõnas ta. Samas elektri hind alanes eelneva kuuga võrreldes, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu vähenes ja lumesulavesi tõstis veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades.
"Kõige rohkem panustas üldisesse hinnatõusu eluase," tõdes ka Elmik. Aastatagusega võrreldes tõusid elektri, kütte ja üüri hinnad. Lisaks eluasemega seotud kulude suurenemisele mõjutas hinnaindeksit erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.
Palk kasvab hindadest oluliselt kiiremini
Veidi kiirenes märtsis ka toiduainete hinnatõus, jõudes 2,2 protsendini. "Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele," ütles Elmik. Statistikaameti andmetel tarbitakse importtoitu järjest enam. Näiteks tarbitud kartulitest kasvatati eelmisel aastal Eestis umbes 80%, värsketest köögiviljadest veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%.
Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. "Hinnatõus on eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Hindade tõusu panustavad kõige rohkem toit, eluase (sh küte) ja meelelahutus," märkis Elmik.
Tema sõnul palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3%. "Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus," sõnas analüütik.