Kui veebruaris langes inflasioon Eestis 2 protsendini, siis märtsis hinnatõus taas kiirenes, jõudes 2,3 protsendi tasemeni. Aastases võrdluses mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulud, veebruarikuuga võrreldes aga kütus.
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 2,3%. Veel veebruaris näitas hinnatõusu tase Eestis langustrendi, kui tarbijahinnaindeks oli 2,0%. Enne seda oli hinnatõus jaanuaris taas tõusnud, kui selle tase oli 2,7%.
Kaubad olid 2018. aasta märtsiga võrreldes 1,7% ja teenused 3,3% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.
Enim panustasid eluasemekulud
Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi neljandiku. Sellest omakorda 60% andsid elekter, soojusenergia ja küte. Vaba aeg ning toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kumbki kogutõusust viiendiku.
Aastaga kallines diislikütus 5,2% ja bensiin 2,1%. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul (35%), värske köögivili (31%) ja kaasaostetav valmistoit (11%) ning odavnenud munad (13%) ja värske puuvili (12%).
Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi kõige suuremaks mõjutajaks transport. Bensiin kallines kuuga 2,7% ning diislikütus 1%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,5% odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, kus kala ja kalatoodete hind tõusis 7% ja puuvilja hind 3,2%.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et inflatsioon kiirenes märtsis taas tänu mootorikütuste kallinemisele. "Märtsis tõusid hinnad täpselt niipalju kui meie prognoosis: 2,3% protsenti eelmise aasta sama ajaga võrreldes," ütles Elmik.
See omakorda tulenes euro odavnemisest USD suhtes. "Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta märtsiga sarnasel tasemel," sõnas ta. Samas elektri hind alanes eelneva kuuga võrreldes, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu vähenes ja lumesulavesi tõstis veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades.
"Kõige rohkem panustas üldisesse hinnatõusu eluase," tõdes ka Elmik. Aastatagusega võrreldes tõusid elektri, kütte ja üüri hinnad. Lisaks eluasemega seotud kulude suurenemisele mõjutas hinnaindeksit erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.
Palk kasvab hindadest oluliselt kiiremini
Veidi kiirenes märtsis ka toiduainete hinnatõus, jõudes 2,2 protsendini. "Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele," ütles Elmik. Statistikaameti andmetel tarbitakse importtoitu järjest enam. Näiteks tarbitud kartulitest kasvatati eelmisel aastal Eestis umbes 80%, värsketest köögiviljadest veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%.
Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. "Hinnatõus on eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Hindade tõusu panustavad kõige rohkem toit, eluase (sh küte) ja meelelahutus," märkis Elmik.
Tema sõnul palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3%. "Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus," sõnas analüütik.
