„Leedu parlament läks minu meelest lihtsama vastupanu teed, sest oma eelnõuga nad ei reguleeri sisuliselt kokkuleppevedusid vaid lasid sisuliselt kogu süsteemi vabaks,“ rääkis Vaher Ärilehele.

„Sõidujagamise reguleerimine pole aga mingi riikidevaheline võidujooks, vaid meie eesmärk on pakkuda terviklikku lahendust, mis on kantud eesmärgist anda sõidujagamisele seaduslik alus ja teisalt vähendada ebatervet konkurentsi sõiduveoteenuste turul,“ lisas ta.

Jagamismajanduse üldine siht on Vaheri hinnangul näha ette võimalus tavainimestele jagada enda kasutuses olevat vara teiste ühiskonnaliikmetega ja teenida nii lisatulu, kuid seejuures peavad Uberi ja Taxify kasutavatele juhtidel ning traditsioonilistel taksodel, kes pakuvad sama teenust, olema võrdsed tingimused.

Seepärast tegi IRL kevadel ka mitmed sellelaadsed ettepanekud, mis ühest küljest vähendaksid traditsiooniliste taksojuhtide nõudeid ent samas arvestaks eelkõige teenust kasutavate klientidega.

„Meie ettepanekuks oli, et Uberi ja Taxify sarnastel operaatoritel oleks seadusest tulenev kohustus sõlmida selline kindlustusleping, mis laieneks õnnetuse korral sõidujagamist kasutavatele klientidele. Täna laieneb selline kindlustuskate traditsioonilistele taksosõitjatele,“ ütles Vaher.

Riigikogus ei taha asi edeneda

„Samuti tegime ettepaneku, et sõidujagamine ja ettevõtlus oleksid regulatsioonist eristatud. Sõidujagamisteenuse eesmärgiks on anda inimestele võimalus jagada enda kasutuses olevat sõidukit ja teenida nii oma tööga seaduslikult lisatulu. See võimalus võiks olla kõigil eraisikutel,“ sõnas Vaher.

„Kui aga soovitakse tegeleda ettevõtlusega ehk sisuliselt pakkuda suuremahuliselt juba taksoteenust, siis tuleb sellisel isikul ennast registreerida füüsilisest isikust ettevõtjaks või asutada äriühing ning täita kõiki samu tingimusi, mis taksodelgi. Need ettepanekud on eelkõige kantud mõttest, et ei tekiks ebatervet konkurentsi või ühele grupile eeliseid teiste arvelt,“ lisas ta.

Eesti „Uberi eelnõu“ ehk ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu takerdus sel kevadel riigikogus, kus esimesest lugemisest kaugemale ei jõutud.

„Eelnõu järk-järgult küpseb nagu sügisene õun. Küpse on see õun siis, kui on olemas terviklahendus - eeskujusid samas kuskilt maailmast võtta ei ole. Poolikut õuna küpseks aga lugeda ei saa. Kuid loodan, et jõuame lahendusele järjest lähemale,“ kirjeldas Vaher praegust olukorda.