Jääb siiski küsimus, kas neli miljardit krooni on piisav summa, et ehitada sama atraktiivne ja võimas meelelahutuspark, nagu on Kopenhaagenis. Neli miljardit krooni eurodes polegi suur summa.

Kirjutama ajendas mind aga see, et Eesti Päevalehe 3. märtsi artiklis “Tivoli plaanib Tallinna neljamiljardist lõbustusparki” on palju emotsioonidele tuginevat infot.

Lauri Viikna väidab, et Rocca al Mare lõbustuspark pole avamisest saadik sentigi kasumit teeninud, vaid elab linna dotatsioonidest ning müüb maad, et vee peal püsida.

Maailmas on vähe selliseid lõbustusparke, mis teenivad kasumit esimese kümne aasta jooksul. Rocca al Mare Tivoli on 8-aastane. Soomes tegutsev Linnanmäe lõbustuspark on tegutsenud üle 50 aasta ja praegu toodavad nad juba tõesti kasumit.

Linnalt dotatsioone pole Rocca al Mare Tivoli aastate jooksul saanud ühtegi senti. Linn on küll Rocca al Mare Tivoli AS-i aktsionär, kuid sellega asi piirdub. Kindlasti on kaks erinevat asja ka maa müük ning hoonestusõiguse müük. Viimast on Rocca al Mare Tivoli pidanud rakendama.

Soomes ja paljudes teistes Euroopa riikides on nn kirjutamata seadus – kui linnas on oma tivoli, siis sinna linna suvehooajal rändtivoleid ega ka muid konkureerivaid ettevõtteid ei lubata.

Ma ei tea ühtegi Euroopa pealinna, kus oleks kaks tivolit. Meiegi liigume Euroopa Liidu poole, mida teeb aga Tallinn? Rocca al Mare Tivoli, Tivoli International (?) ja rändtivoli.