“Teises pensionisambas on praegu üle nelja miljardi euro, kogu Eesti aastane kinnisvaratehingute maht oli mullu 3,5 miljardit. Kui ka vaid osa pensionifondide rahast jõuaks kinnisvaraturule, siis annab see lühiajalise tõuke, millest omakorda tekib suure tõenäosusega mullistumine ja hinnatõus,” prognoosis Vahter.

Parima stsenaariumi kohaselt saaksid paljud inimesed teisest sambast vabaneva rahaga tasuda korteri sissemaksu, mille taha jääb praegu paljudel oma kodu ostmine.

“Kui teine pensionisammas vabaks anda, siis reaalselt enamus sellest lihtsalt kulutatakse tühja-tähja peale ära – ostetakse reise ja tehnikat ning osa rahast jõuab parimal juhul ka reaalaktivatesse, näiteks kinnisvarasse,” rääkis Vahter.

Praegu jääb konservatiivsete pensionifondide tootlus inflatsioonile alla. Ratsionaalselt saaks inimene seda raha ise paremini investeerida, sest üürikorteri tootlus on neli-viis protsenti.

„Inimesed aga pigem ei investeeri ega säästa – seda näitab ka kui raske on reaalsuses kodu sissemaksuks vajaminevat 10-20 protsenti kogusummast kokku saada. Seega peaks kogumine jääma automaatseks,” rääkis Vahter. „Lahendusena peaks riik muutma pensionifondide praeguseid investeerimise piiranguid, et raha kasvaks, mitte ei kahaneks. Korraga inimestele pensionifondi pihku jagamine tekitaks lähitulevikus kinnisvaraturu ohtliku ülekuumenemise. Pikas plaanis võivad aga paljud ühel päeval pensioniikka jõudvad ja raha ammu ära kulutanud inimesed end hoopis tänavalt leida.”