"Maailmamajanduse jahtumine jätkub Nordea prognooside kohaselt nii käesoleval kui ka järgmisel aastal, mis on tingitud USA-st alguse saanud krediidikriisist. USA majanduses jääb kestma risk raskeks maandumiseks, kuid meie baasstsenaariumi kohaselt tuleb majanduskasv siiski positiivne," ütles Vahur Kraft Nordea Panga pressiteates.

"Vaadates Eesti praeguseid majandusnäitajaid, ootame majanduse jätkuvat langemist 2010. aastani. Viimane on tingitud asjaolust, et nii sisemine kui ka väline majanduskeskkond ei taastu nii kiiresti, kui algselt prognoositi. Eesti jaekaubandusnäitajad ja tootmismahud on 2008. aasta teises kvartalis võrreldes eelneva aastaga langenud. Samuti on tarbijate ja tootjate kindlus tuleviku suhtes kahanenud ning enamike olulisemate ekspordisektorite mahud vähenenud. Laenumahtude kiire kasv, mis viimastel aastatel on majandust toitnud, on kahanenud, kuna nii pakkumise kui nõudluse pool on vähenenud," selgitas Kraft.

Panga juhataja sõnul pidurdab tarbijate ostujõudu inflatsioonitase ning kindlustunne kahaneb. Nordea analüütikud prognoosivad eratarbimiskulutuste kukkumist alla 0% sel aastal eelmise aastaga võrreldes. "Tarbimine ei suurene enne, kui inflatsioonitase ning kinnisvarahinnad stabiliseeruvad."

"Majanduskasvud meie peamistes kaubanduspartnerriikides (Soome, Rootsi, Saksamaa) on aeglustumas, mis toob kaasa Eesti toodete nõudluse vähenemise nendel turgudel. Seega ei näe me ekspordis suurt tuge Eesti majanduskasvule. Küll aga on ka impordi kasv aeglustunud tänu sisenõudluse vähenemisele. See tähendab, et ekspordi ja impordi vahe väheneb ja meie jooksevkonto defitsiit hakkab paranema. Kui ekspordi kasv positiivseks pöörab, annab ta praegusele seisakule mõningat leevendust ning on üks peamisi toetajaid majanduse uuesti kasvuteele juhtimisel," rääkis Kraft.

Eelnimetatud tegureid arvesse võttes prognoosib Nordea käesolevaks aastaks Eestile -1%-list SKP kasvu, majanduse languse jätkumist 2009. aastal (-0,5%) ja tagasihoidlikku 2%-list tõusu 2010. aastal.

Lätil rasked ajad

"Sarnaselt Eestiga jahtuvad ka Läti ja Leedu majandused pärast ülejõu käivat tarbimispidu. Samas on naabrite arengutsüklid mõnevõrra erinevad. Läti maandub kolmest Balti riigist ilmselt kõige raskemalt tulenevalt suurimast makromajanduslikust tasakaalustamatusest, samas kui Leedu majanduse aeglustumine saab olema märksa sujuvam näidates veel selle aasta alguses tublisid kasvunumbreid.

Inflatsioon Baltikumis saavutab oma tipu 2008. aastal ning jõuab eelduste kohaselt jälle ühekohalise numbrini järgmisel aastal. Nii tarbijate kui tööstuse kindlustunde indikaatorid on jooksval aastal oluliselt halvenenud, mis kajastuvad investeeringute mahtude languses ja jaemüügi kahanemises. Järgneval aastal majanduskasv aeglustub Leedus, kuid jääb negatiivseks Lätis ning mõningane taastumine leiab eeldatavasti aset 2010. aastal koos maailmamajanduse kosumisega.

Venemaa SKP kasv oli 2008.aasta 1. kvartalis 8,5%. Viimaste andmete baasil jaekaubanduse ja investeeringute kasvumäära aeglustumine suhteliselt väike ning kogu 2008 aasta Venemaa SKP kasvu prognoosiks on 7,8%. 2009. aastal on SKP kasv aeglustub veelgi, sest naftahindade kasvu pidurdumine on tõenäoline ning kõrge inflatsioonitase (14-15% 2008 aastal) hakkab pidurdama tarbimiskasvu. Venemaa riigieelarve ülejääk (ca 7,5% SKP-st 2008. aastal) jääb ka järgneval aastal tugevaks."