Paljud firmad on alguse saanud isiklikust vajadusest – meenutagem või peakokast kärgmajade tootjat, kel oli vaja just nimelt sellist kööki ja ei midagi muud.

Samal põhjusel sündis ka Frants Seeri ettevõtte Khis. Lõuna-Eesti kuplite vahel Otepääl seisis üks puidust kümblustünn, mis Seeri hinnangul vajas hädasti uudsemat väljanägemist, lisaks lausa karjus suurema kasutajasõbralikkuse järele. Sest kui tünni palju kasutada või hoida pikemalt veega täidetuna, kipuvad seened, sammal ja hallitus puidule liiga tegema. Kui see aga jällegi iga kord tühjaks lasta, tõmbuvad küljelauad kuivades kokku ning ajapikku muutub probleemiks vanni veepidavus.

Lihtne olnuks vanni sisepind plastikuga katta, kuid nii oleks kadunud inimese ehe kontakt puiduga. Puit oleks muutunud ainult tavalise vanni fassaadiks. Seda taheti aga kindlasti vältida, rääkis Seer. Vaja oli üht ilusat üleni puidust vanni, mis püüaks pilku ning ergutaks meeli isegi uhkes üksinduses ja ilma veeta.

Järgnes aastatepikkune katsetamine ja arendustöö. See kandis vilja: Khisi vanne ei kimbuta puidule omased hädad, nagu kuivamine või nigel veepidavus. Vannimõnusid saab nautida pikka aega, sest kasutatakse termotöödeldud puitu ja eriprofiiliga kummitihendeid.

Loometöö vajab tuge

Khisi vannid pannakse kokku käsitsi lõigatud Ameerika saarepuidust lippidest, mis on omavahel ühendatud kummitihenditega, selgitas Seer. Ühe vanni kõik puulipid on erinevate mõõtmete ja proportsioonidega, mis teebki vannid tõeliselt peeneks inseneritööks. Vannide tumepruun, peaaegu must värv on kõrgkuumutamise tulemus – iga puitlippi töödeldakse 215 °C juures. Vanni põhi valmistatakse tellija valikul puidust või kivist.

„Khisi puidust disainvannide lugu on kui muinasjutt inetust pardipojast – vana ja matsakas kümblustünn on sirgunud ihaldatud ning elegantseks kaunitariks vannitoas,” kirjutas Delfi sisustusportaal Moodne Kodu aasta tagasi.

Seer hindas kõrgelt Tartu loomemajanduskeskuse abi: koolitustele ja kuldaväärt tutvustele lisaks saadi nende kaudu osaleda sisustusmessidel nii Eestis kui ka Inglismaal.

„Loomemajanduskeskusesse inkubandiks astudes olid meil olemas esimesed prototüübid ja algne visuaalne identiteet. Olgugi et oleme praeguseks vilistlased, saame sealt endiselt tarvilist tuge ja abi,” kinnitas Seer.

Praeguseks on Khisi puidust vannid ka maailmas suurt kõlapinda tekitanud ja menukust kasvatanud. „Khis on praegu endiselt arengujärgus. Müüme võrdselt nii Eestisse kui ka välismaale. Kaugematest riikidest on sihikul Kanada ja Ameerika. Ideed pole püsivad – nendega tuleb midagi ette võtta,” oli Seer tagasihoidlik.

Küsimusele, kuidas klient kõige kiiremini nendeni jõuab, vastas Seer, et puidust vannid jäävad silma sisustusmessidel või nähakse toodet mõne tuttava kodus. Viimane on Seeri sõnul ehk kõige tõhusam viis, kuidas tähelepanu äratada ja meelde jääda.

VÕIMALUS
Mis on loomeinkubaator?

  • See on loometegevuse eripärale kohandatud ettevõtlusinkubaator, mis sisaldab firmadele ja/või loojatele sobivaid, tavaliselt soodsatel tingimustel renditavaid ruume ja nn pehmeid teenuseid (ettevõtlus- ja turundusalased konsultatsioonid, andmebaasid jne).
  • Loomemajandus omakorda on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise (Eesti Tuleviku-uuringute instituudi definitsioon): arhitektuur, disain, audiovisuaalne looming, etenduskunstid, infotehnoloogia (meelelahutuslik tarkvara), kirjastamine, kunst, muuseumid, muusika, reklaam.
  • Ettevõtlusinkubaatorid tegutsevad mitmes Eesti piirkonnas: Tartus, Tallinnas, Narvas, Paldiskis (Lääne-Harjumaa inkubaator), Kohtla-Järvel, Valgas, kuuldavasti ka Haapsalus.

Allikad: Oma Äri, loovtartu.ee