Väikeettevõtja räägib, kuidas reageerisid pangad, kui ta läks maksepuhkust küsima. "Kui kriis pikeneb, on meiesugused pankrotis."
„Olen väikeettevõtja ja tänu kriisile on ka minu ettevõte seisma jäänud. On tulnud palk seisma panna ja kõik koomale tõmmata. Tööd ei ole,” kirjeldab Dayrent Autorendi üks omanikest Tarmo Premet.
20 aastat tagasi asutatud ettevõttel on üle kümne auto, millest osad on välja ostetud ja osad liisingus. „Ka mul endal 1 auto liisingus,” lisab ettevõtja, kel tuli pöörduda nelja panga poole ja paluda maksepuhkust.
Mitmes pangas kiire ja viisakas suhtumine
Esimene neist oli Swedbank Liising, keda Premet kiidab üllatavalt kiire otsustamise ja vastutuleku eest. „Pank saab aru, et majanduses on probleemid ja tehakse kõik endast olenev klientide hoidmiseks ja abistamiseks. Liisinglepingud vormistatakse maksepuhkuseks ümber ja ei mingit muret, teenustasu ega küsimust,” kirjeldab väikeettevõtja. Swedbankis saab maksepuhkust küsida kuni kuus kuud. „Ausalt öeldes olin üllatunud isegi, et sedasi tehakse ja aru saadakse,” tõdeb Premet.
Järgmisena tuli pöörduda Coop Liisingu poole, kust samuti tuli otsus kiirelt. „Tundus, et kõik oli läbi mõeldud juba varakult ja klientidele tullakse vastu. Väga asjalik ja tubli pank minu arvates, kes oma inimesi hoiab ja proovib teha kõik endast oleneva, et edaspidi elu jätkuks,” räägib Premet. Seal küsiti lepingumuudatuse eest ka sümboolset tasu. „Klienti suhtutakse viisakalt ja väga hästi,” on väikeettevõtja hinnang. Ta lisab, et ka Coopis saab küsida maksepuhkust kuni kuus kuud.
Kolmas krediidiasutus, kelle poole tuli pöörduda, oli Luminor. Premet tõdeb, et seal võttis suhtlemine liisinguga väga palju aega. „Arvatavasti on neil palju tööd, aga maksepuhkust lubatakse. Lepingu muudatusetasu on ka vähendatud, et hoida kliente ja arusaadavalt majandust aidata,” lisab ettevõtja. Ka Luminor annab maksepuhkust kuni kuus kuud.
LHV valmistas pettumuse
Viimasena pöördus Premet LHV poole, kelle suhtes tal isiklikult olid kõige kõrgemad ootused, kuna tegu on Eesti kapitalil põhineva pangaga, mis rõhub oma välises kuvandis kliendisõbralikkusele. Kuigi suhtlemine oli kiire, oli see väikeettevõtja hinnangul mingil põhjusel ka väga üleolev. „Ei tea, kas väsimusest rahvamassiga tegelemisel või lihtsalt halb tuju töötajal,” ei oska Premet seda selgitada.
Seal pidi ta liisingulepingu maksepuhkuse vormistamiseks maksma hinnakirja alusel 100 eurot. Selles osas kriisi olukorda arvestades allahindlust ei tehtud. „Ei tea, kas pangaomanikud tahavad selles olukorras tavainimeste arvelt veelgi rikastuda või pole nad selle peale mõelnud,” arutleb Premet. Samas antakse ka LHV-s maksepuhkust kuni kuus kuud.
„Siiski pean ütlema – pangad on tublid ja saavad asjadest aru, et kui ettevõttel või eraisikul on makseraskused, siis peavad ka nemad koostööd tegema,” võtab väikeettevõtja oma hiljutise maksepuhkuste küsimise kogemuse kokku.
Mis puudutab Dayrendi Autorendi enda tegevust, siis kuna palgal on kaks töötajat ehk omanikud ise, neile praegu palka ei maksta. „Proovime mitte koondada ja ootame kriisi lõppu. Loodame ära elada selle perioodi riigi abipaketist, mis lubab 70% palgast hüvitada,” sõnab Premet.
Maksepuhkusest vähe abi, kui kriis venib pikaks
Ettevõte, mille autosid on seni rentinud nii ettevõtted kui eraisikud – näiteks koju tulles ka paljud Soomes või Rootsis tööl käijad, need kes vajasid pikemaks ajaks asendusautot või tahtsid autoga reisile minna –, siis nüüd on rentide arv on langenud 97%. „Loodan ise väga, et see olukord laheneb paari-kolme kuuga, aga kindlalt ei tea öelda keegi,” tõdeb ettevõtja.
Ta märgib, et selge on aga see, et kui viivitatakse karmimate reeglite kehtestamisega – et viirusele piir saada –, siis lähevad väga paljud väikeettevõtted pankrotti, sest ei suuda pikemat perioodi oma taskust kinni maksta.
„Pangad küll annavad maksepuhkust, aga väikeettevõtjat see päästab mingil määral. Kui kriis pikeneb, on väikeettevõtja pankrotis,” on Premet veendunud.
