Väikeettevõtjad kardavad kõrbeda euronormidega

Investeeringud töökeskkonda pole paljudele ettevõtetele taskukohased Ekspertide hinnangul nõuab töökeskkond 5 - 6 miljardit krooni

Valitsuse poolt 1999. aastal vastu võetud määruse nr 444 tõttu, mis ühtlustab tuleva aasta alguses kauplustele ning söögikohtadele esitatavad nõuded rangete euronormidega, satuvad paljud väikeettevõtted väga raskesse olukorda.

Eelkõige tähendab määrus seda, et alates 1. jaanuarist 2003 peavad kõik toitu käitlevad ettevõtted ja asutused vastama euronõuetele. Määruses toodud normidega vastavusse viimine toob kaasa olulisi investeeringuid, milleks väikeettevõtetel tihti raha ei jätku.

Res Publica tööhõivepoliitika esindaja Henn Pärn ütles, et määruse rakendamine võib saada oma praegusel kujul paljudele toiduga käitlevatele väikeettevõtetele saatuslikuks. Tema sõnul on võimatu, et väikeste maapoodide või keldripoodide omanikud investeeriksid sadu tuhandeid kroone näiteks ventilatsioonisüsteemidesse.

“Koolisööklatest on renoveeritud vaid kümme protsenti. Samuti puudutaks see kohustus enamikku väikekauplustest,” märkis Pärn.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori kt Ago Pärtel aga kinnitas, et nendes tootmissektorites, mis kuuluvad toiduameti kontrolli alla (liha-, piima- ja kalaettevõtted), on ettevõtete viimine nõutud tasemele võrdlemisi heas seisus. Pärteli sõnul külastas hiljuti Eestit Euroopa Komisjoni alla kuuluv kontrollorgan FVO, mis tunnistas, et olukord Eesti ettevõtete üleminekul euronormidele on tunduvalt parem kui mitmetes teistes Euroliidu kandidaatmaades. “Mitte üheski nimetatud sektoris ei tunnistatud olukorda liialt dramaatiliseks ning anti isegi hinnang väga hea,” lausus Pärtel.

AMETNIKE OMAVOLI. Võimul oleva Keskerakonna hinnangul on toiduseaduse alusel asutud kehtestatud määruse sätteid põhjalikult analüüsima ning võrdlema direktiividega, mis väidetavalt olid omal ajal nende väljatöötamise aluseks.

“Kui peaks selguma, mida on juba praegu mitmete sätete puhul alust oletada, et tegu on ametnike ülepingutustega, siis seda ka muudetakse. Need on mõeldud siiski meie endi kaitseks, mitte selleks, et takistada meie elu,” lausus Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp

Euronormide nõudmine ja range juurutamine toob kaasa teeninduse olulise halvenemise just maapiirkondades, kus terve piirkonna rahvas ostab esmatarbekaupu näiteks mõnest külapoest. “Kui see kauplus kinni pannakse ja inimesel autot pole, siis polegi võimalik esmatarbekaupu osta,” lausus Henn Pärn. ”Määrus oma praegusel kujul tähendaks paljude ettevõtete pankrotti, mistõttu tuleb seda lihtsalt edasi lükata või ümber vaadata.”

INVESTEERINGUD PUUDUTAVAD SADU ETTEVÕTTEID. Konkreetset infot, kui paljusid väikeettevõtteid, väikepoode, sööklaid ja restorane investeeringuid nõudev määrus puudutab, ei ole Pärna sõnul olemas.

”Kindel on vaid, et investeeringute kohustustega on seotud sajad ettevõtted,” kinnitas Pärn. Samas on tööandjate keskliit varem välja arvutanud, et ainuüksi toiduainetööstuses läheks ettevõtetel kõigi nõuete viimine töökeskkonna seadusega vastavusse maksma umbes 5-6 miljardit krooni.

“Sellised nõudmised on kõvasti ülepingutatud. Tegu pole mingil juhul mõistlike investeeringutega, mistõttu peame oluliseks määrust edasi lükata,” tutvustas Res Publica seisukohta Pärn.