Väikeettevõtjad küsivad kriisis kannatanud firmadele maksutagastust

 (13)
Heiki Rits
Heiki RitsFoto: Ilmar Saabas

Eesti väike- ja keskmised ettevõtjad on teinud valitsusele kolm konkreetset ettepanekut, kuidas võiks koroonakriisis enim kannatada saanud ettevõtteid toetada. Muuhulgas soovitavad nad maksutagastust ettevõtetele.

"Tänaseks on selge, et koroonakriis on kõige rohkem kahjustanud inimeste vaba kogunemise, liikumise ja reisimisega seotud valdkondade ettevõtteid. Nad on jätkuvalt väga tõsises hädas ning turul toimunud seisak võib kesta järgmise kevadeni," märkis väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits.

Kuigi ettevõtjate esindusorganisatsioon nõustub, et niivõrd pikaajaline töötajate palgatoetusel hoidmine ei ole kõige otstarbekam lahendus, on EVEA siiski veendunud, et riigi sekkumine on hädavajalik, hoidmaks ära terve turismi- ja sellega seotud teenuste kompleksi hävimist kriisi poolt pealesunnitud majandusstruktuuri muutumise käigus.

EVEA 3 ettepanekut on järgmised:

1. Kriisimeede

Kriisis enim kannatanud ettevõtete toetamiseks tuleks pakkuda osalist maksutagastust eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja kõige suurem.

Maksutagastus võiks toimuda virtuaalselt, läbi MTA ettemaksukonto, selle reaalne väljavõtmine rahas või kasutamine tulevaste maksude katteks oleks ettevõtja otsustada ning tagastuse protsent võiks olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtuvalt käibekaotuse ulatusest.

Seotud lood:

Ettevõtjale jääks paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt renoveerib ruume või tasub renti. Sellist toetust – maksutagastust - on lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%.

Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikkust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele. Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt.

Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul MTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral.

2. Taastumismeede

Jagada 2020. a esimese lisaeelarvega Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettenähtud vahendid ümber ning suunata KredExi portfelli antud kriisimeetmete vahenditest 75 miljonit eurot EAS-ile toetusmeetmete eelarvesse.

Kõik turismiettevõtjaid esindavad organisatsioonid on ühel meelel ning seda ka väljendanud, et laenud ja käendused ei ole antud olukorras sektorile kriisiabina sobilikud. Otsetoetused on vajalikud liikumis- ja reisimispiirangute tõttu enim kannatanud ettevõtetele vältimatute püsikulude katmiseks ja uute ärimudelite arendamiseks ning juurutamiseks.

3. Kriisi haldamise tööriist

Organisatoorne ettepanek parima lahenduse saavutamiseks – kutsuda uuesti kokku MKM-is väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri juures tegutsenud sektoriüleste ettevõtlusorganisatsioonide ja vajadusel teiste valdkonnaspetsialistide kriisimeetmete töörühm, laiendada selle koosseisu ministeeriumide-vaheliseks.

Töörühma eesmärk on nõustada valitsust, ministeeriume ja rakendusasutusi kriisiabi vajaduse ja kriisimeetmete konkreetsete tingimuste kohta. Töörühm peaks käima koos regulaarselt, saama adekvaatset infot (statistika, analüütika) ning pakkuma lahendusi. EVEA rõhutab, et kriisis on riik ja ettevõtjad samas paadis, seega peaks ka arutelusid koos läbi viima.