Väikeettevõtjate esindaja: kriisiabi pakettide väljatöötamise peale kulub Eestis põhjendamatult palju aega
Väikeettevõtjate esindusorganisatsioon leiab, et praegusel kujul on valitsuse kriisist väljumise kava liiga üldsõnaline ja loodab, et selle põhjal on juba valmimas tegevuskava, milles saavad kajastatud konkreetsed tegevused iga operatsiooniliini valdkonnas. EVEA soovib, et ennekõike muudetakse konkreetseid samme tegevuskava nii majandust kui ka ettevõtlust puudutavates osades.
„Kriisiabi pakettide väljatöötamise peale kulub Eestis võrreldes teiste riikidega põhjendamatult palju aega. Ettevõtjad, eriti väikeettevõtjad vajavad tuge juba nüüd ja paljud neist ei pruugi jõuda seda ära oodata. Kui me hetkel tõesti ei oska eriolukorra lõppu prognoosida, siis toetusmeetmete osas peaks küll väga selge ja kuupäevadega seotud plaan juba olemas olema,“ rõhutas EVEA president Heiki Rits.
Ta lisas, et samuti oleks pidanud juba ammu enne tänast päeva – mis on poolteist kuud peale eriolukorra väljakuulutamist –, juba olnud ellu viidud ka enamus samme kriisist väljumist toetava ettevõtluskeskkonna kujundamiseks, sh. maksusoodustused ja õigusaktide muudatused.
Püüdes hoogustada kriisi leevendavate meetmete elluviimist, teeb EVEA väga konkreetsed ettepanekud, mis on kogutud organisatsiooni liikmete käes.
Ärileht avaldab väikeettevõtjate esindusorganisatsiooni ettepanekud alljärgnevalt täismahus.
I. Üldised tähelepanekud ja ettepanekud
1. Peamine tagasiside ettevõtjatelt on, et piirangute leevendamise plaanil peavad olema indikatiivsed ajalised sihid, mis võivad olla pigem konservatiivsemad, kui optimistlikumad.
2. Meditsiiniliste argumentide kõrval peab olema selge plaan ning tegevus, kus jälgitakse ettevõtluskeskkonna käekäiku. Teadusnõukogu tuleks laiendada ja kaasata ettevõtluseksperte.
3. Strateegias ja eriti operatsiooniliini 7 kirjelduses “Piirangute mõju leevendamine ettevõtetele” peab selgelt ütlema, et kriisiabi meetmed peavad olema kättesaadavad kõigile kannatada saanud ettevõtetele, sõltumata nende suurusest ja juriidilisest vormist. Tänaseni on Eestis sellega palju probleeme ning ligi 60 000 kõige väiksemat ettevõtet ja FIE-t ei kvalifitseeru ühelegi tugimeetmele.
4. Ebaselgeks jääb, kas ka viiruse teise laine jaoks on plaan ja vahendid olema, kuna info selle kohta puudub.
5. Strateegia üldpildi kirjeldus ei vasta küsimustele: millises etapis praegu viibime, miks on nii ettevõtluskeskkonna kujundamine kui ka paindlik valitsemine ja vaimse toe pakkumine jäetud tähelepanuta.
6. Majanduse üldise tervise mõõdikute puhul on arusaamatu, miks osa algnäitajatest on võetud veebruarist, osa märtsist ja osa aprilli teisest poolest – ehk kuu aega peale eriolukorra väljakuulutamist. Algtasemed võiksid olla kõik kriisieelse seisuga.
7. Läbi dokumendi käsitletakse uut sügiseset puhangut. Valmisoleku puhul järgmiseks puhanguks peavad kõik kriisileevendusmeetmed majandusele arvestama võimalusega nende taaskäivitamiseks või pikendamiseks, kui see stsenaarium realiseerub.
II. Nakkuse leviku piiramine (operatsiooniliin 1)
Sisse tuleks viia laustestimine ning testida tuleks ka ilma sümptomiteta inimesi, otsida antikehi verest, sest väga palju võib olla viiruse püstijalu läbipõdenuid.
III. Piirangute mõju leevendamine ettevõtetele (operatsiooniliin 7)
1. Tugimeetmed ettevõtlusele
1.1. Esimeses järjekorras tuleks toetada need, kelle käive kukkus märtsis-mais 80-100 % (majutus, toitlustus, reisifirmad, vaba aja teenusepakkujad, ilu- ja heaoluteenused, sündmuskorraldus, artistid, muusikud jne). Toetuse vorm võiks olla tagastamatu abi tegevuskulude ja kahjude osaliseks katmiseks ning soodsad laenud.
1.2. Teise kategooria tugimeetmed tuleks neile ettevõtjatele, kus käibe kukkumine oli 50-79% (jaekaubandus, taksondus, väike tööstus, teenindus). Toetuse vorm võiks olla soodsad pikaajalised laenud ja riigi käendused.
1.3 Kolmanda kategooria tugimeetmed võiks olla ettevõtjatele, kel käibe kukkumine oli 35- 49% (tööstus, põllumajandus, jaekaubandus jne). Toetuse vorm võiks olla soodsad pikaajalised laenud ja riigi käendused.
1.4 Töötukassa töötasu hüvitist tuleks teha kättesaadavaks ka FIE-dele, ühemehe ettevõtetetele, oma ettevõttes töötavatele juhatuse liikmetele ja ettevõtjatele, kes kasutavad muid töösuhtevorme, kui tööleping.
2. Ettevõtetes tuleks alustada uute reeglite ja kommete juurutamisega, mille hulgas oleks:
- desovahendid ja ja kaitseklaasid kassade ees kohustuslikuks kogu kaubandus- ja teenindussektoris
- rohkem uksi, mida saab õla-, küünarnuki- või jalaga avada (võimalused tootearenduseks)
- rohkem kontaktivabu teenuseid (võimalused innovatsiooniks)
- teenindusasutustes tuleks kasutada üldkasutatavat mööblit, mille materjal pole viiruse eluspüsimiseks soodne
- kauplustes tuleks lahendada kaalukauba keskkonnasõbralik pakkimine
3. Turism ja sündmuskorraldus kui enimkannatanud sektorid
Väljumisstrateegias ei tohi unustada turismisektorit ja tuleb tagada sellele nö pehme maandumine. Tõenäoliselt kaovad rahvusvahelisele turismile piirangud viimaste hulgas, seega see sai esimesena ja tugevaimalt pihta ning väljub viimasena. Vajalik on pikaajaline tugi, tagastamatu abi, laenud ja tugev riigipoolne turundus.
On väga oluline otsustada, millise ajakavaga, loogikaga ja milliste inimeste arvu piirangutega lubatakse korraldada avalikke sündmusi. Pigem väljakuulutada konservatiivsem ajakava, kui lasta ettevõtjatel teha ettevalmistusi ja kulusid sündmusteks, mida viimasel hetkel ära keelatakse.
IV. Kriisist väljumist toetava ettevõtluskeskkonna kujundamine (operatsiooniliin 8)
Ettevõtluskeskkonda parandavad õiguslikud hoovad kriisist väljumiseks
1. Maksuseadused
1.1 Sotsiaalmaksu seadus – sotsiaalmaksu kuumäära mitterakendamine kogu 2020. aasta jooksul (praegu on 01.05 jõustuva seadusemuudatusega kehtestatud, et kuumäära ei rakendata 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais). Oluline, et ettevõtted saaksid kriisi ajal luua ka osaajaga töökohti.
1.2 FIE-de vabastamine avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kuni 01.01.2021. Maksavad tulumaksu tegelikult tulult (kui seda üldse on) 2020. aasta tulude deklareerimisel.
1.3 Tulumaksuseadus – erisoodustuse regulatsiooni ajutine või alaline muutmine – mitte rakendada 2020. aastal ja võib-olla ka tulevikus teatud tingimustel erisoodustust (TuMS §48) eluasemekulude, isikliku sõiduauto kasutamise, ettevõtte sõiduki kasutada andmise ja eluasemekulude kompenseerimise korral. Eesmärk on säilitada võimalikult suur hulk töökohti, vajadusel võimaldada ettevõtetel võtta tööle inimesi kaugemalt (võõrtööjõu kasutamine on nüüd kriisi tõttu piiratud)
1.4 Käibemaksuseadus – ajutine käibemaksu määra langetamine
1.4.1 Langetada käibemaksu määra 5-9%-ni kriisis enim kannatanud majandussektorite (majutus (5%), toitlustus, reisikorraldus, ürituste korraldus, kontsert- ja teatritegevus, muuseumid) toodetele ja teenustele kuni 30.06.2021.
1.4.2 Lubada kuni 2020. aasta lõpuni kõigil väikestel ja keskmistel ettevõtetel (VKE-del) käibemaksu kassapõhine arvestus ning deklareerimine (hetkel on selline kord lubatud vaid kuni 40 000 € käibega ettevõtetel). Kohustus deklareerida ja tasuda käibemaksu arvetelt, mis ei pruugigi laekuda, suurendab VKE-de pankroti tõenäosust ning töökohtade kadumist.
2. Töösuhteid reguleerivates õigusaktides erisused mikro- ja väikeettevõtetele
2.1 Töölepingu seadus
2.1.1 kollektiivse koondamise regulatsioon ei peaks kehtima alla 20 töötajaga ettevõtetele
Põhjenduseks see, et valdav osa Eesti ettevõtteid on väikesed. Eelviidatud sätetest kollektiivsete töösuhete (koondamine) regulatsiooni kohaldamine võib kaasa tuua väikese ettevõtte pankroti ning samas ei ole sisuliselt asjakohane.
Kollektiivse koondamise eriregulatsioon on seaduses põhjusel, et riik (töötukassa) jõuaks reageerida ja toime tulla piirkondliku suure tööpuuduse tekkega. Alla 20 töötajaga ettevõtetes ei ole koondatavate hulk iialgi nii suur, et see tekitaks piirkondliku probleemi.
2.1.2 Töötajatele töölepingu üleütlemise piirang TLS §37 lg 5 alusel kuni 20 töötajaga ettevõtetes
Töölepingu erakorralise ülesütlemise piirang – alla 20 töötajaga ettevõttes, kus rakendatakse koroonakriisi olukorras või muul väga mõjuval põhjusel töötasu ja tööaja vähendamise regulatsiooni (TLS §37) võib ka paari töötaja keeldumine tööandja ettepanekust ning töölepingu ülesütlemine koos sellega kaasneva hüvitise nõudega põhjustada olukorra, kus ettevõttel tekivad tõsised raskused (nt väikesed kauplused, kohvikud, ilusalongid vms) ning see võib kaasa tuua ettevõtte pankroti koos kõigi töökohtade kadumisega. Suuremates ettevõtetes ei ole TLS §37 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemine nii suure mõjuga.
2.1.3 Tööandja õigus põhjendatud juhtudel (praegune kriis, ettevõtte käibe langus nt 30% vms) muuta ühepoolselt juba kinnitatud puhkuste ajakava kahenädalase (14 päeva) etteteatamisega. Keerulistes oludes, suure käibelanguse korral aitab töökohtade säilimisele kaasa see, kui tööandja saab muuta puhkuste ajakava ning kriitilisel ajal saata töötajad korralisele puhkusele.
2.2 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – hädavajalik on VKE-de bürokraatia vähendamine. Kuni 10 töötajaga ettevõtetele võiks kehtida riskianalüüsi jt. kohustuslike toimingute ja dokumentide lihtsustatud vormi- ja sisunõuded. Tervisekontrolli erisused (seda on sotsiaalministeerium praegu asunud juba kaaluma, aga tuleks kiiresti edasi liikuda).
3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
3.1 kiiresti viia töötuskindlustuse seadusse (TKindlS) sisse püsiv muudatus, et ka juhatuse liikmetele ja FIE-del on võimalik liituda töötuskindlustussüsteemiga ning saada töötuskindlustushüvitist. See on kasulik ka riigile, kuna tekiks hulk inimesi, kes hakkaksid tasuma töötuskindlustusmakset.
3.2 Lühendada TKindlS §6 lg 1 p. 2 sätestatud töötuskindlustusstaaži nõuet (kehtiv regulatsioon võimaldab töötuskindlustust saada isikul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul).
Võimaldada lühema staaži korral hüvitist proportsionaalselt lihtsalt lühema aja eest (nt kui staaži on 6 kuud, siis saad hüvitist mitte 180 päeva, vaid 90 päeva jne). Sellest oleks kriisist väljumisel väga palju abi – hetkel ei ole teada, kui paljud ettevõtted vastu peavad ja kui palju töökohti suudetakse säilitada.
4. Ravikindlustusseaduse muutmine
Vajalik on taastada haigekassa poolt haigushüvitiste maksmine lehe väljaandmise päevale järgnevast päevast. See motiveeriks inimesi kohe haigustunnuse ilmnemisel koju jääma ning aitaks oluliselt kaasa viiruse leviku peatamisele selle ja võimaliku järgmise puhangu ajal ning oleks lõppkokkuvõttes haigekassale mõistlikum.
5. Plaanilise riikliku järelevalvemenetluse toimingute moratoorium kuni 01.01.2021
Järelevalveasutused (st tööinspektsioon, päästeamet, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaamet jt) ei kavanda ega vii läbi plaanilist järelevalvemenetlust VKE-des käesoleval aastal. Miks just VKE-des? Põhjusel, et VKE-de suutlikus halduskoormusega kriisiolukorras toime tulla on väiksema inimressursi ja oskusteabe nappuse tõttu oluliselt kehvem kui suurtel ettevõtetel.
Praegu on ka avalik huvi, et ettevõtted jääksid ellu (säiliks võimalikult suur hulk töökohti). Loomulikult vastutab ettevõte juhtumipõhiselt, kui pannakse toime mingi rikkumine mille tagajärjel tekib kahju (vara-, tervise- või keskkonnakahju).
6. Seadme ohutuse seadus (SeOS), tuleohutuse seadus (TuOS) ja teised seadused
Auditi kohustusega tehnilised valdkondades (seadmeohutus, gaasiohutus, elektripaigaldiste ohutus) kus plaanilise auditi tähtaeg on ajavahemikus märts 2020 kuni 01.01.2021, siis pikendada tähtaega 31. jaanuarini 2021. Võiks rakendada VKE-dele. Suuredettevõtted võiks välja jääda põhjusel, et nemad teevad sageli tehnilist auditit ise ja nende võimekus selliste kulude tegemiseks on ka kriisiolukorras parem.
--
22. aprillil kiitis koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon heaks kriisist väljumise strateegia kava, mis esitati nii riigikogule kui huvigruppidele ettepanekute tegemiseks. Valitsus kinnitab strateegia uuel nädalal toimuvate arutelude järel.
