„On vaieldamatu fakt, et turismiga seotud teenuste ettevõtjad said koroonakriisis esimestena ja kõige rohkem kannatada,” märgib EVEA reedeses pöördumises meedia poole.

Seetõttu pöördus organisatsioon 28. mail väliskaubandus- ja Infotehnoloogia ministri Raul Siemi ja rahandusministri Martin Helme poole tungiva palvega suunata kiires korras täiendavaid rahalisi vahendeid EAS’i kaudu maikuus lühiajaliselt avatuna olnud meetmesse “Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus” nii väikeprojektide kui suurprojektide alameetmetesse. Pöördumisega liitusid MTÜ Eesti Maaturism, Ida -Viru Turismiklaster ja Muhu Turismi Assotsiatsioon.

„Oleme veendunud, et Eesti turismisektor vajab ja väärib oluliselt mahukamat päästepaketti, kui senine 25 miljonit eurot COVID-19 meetmetena ja 4,4 miljonit struktuurfondide rahajääki uutele ärimudelitele,“ ütleb EVEA asepresident Marina Kaas.

Ta märgib, et nad on nõus, et kriisiabi andmist oli vaja avada võimalikult kiiresti ja jooksev taotlemine on antud juhul põhjendatud, kuid selle jaoks peab olema adekvaatne eelarve, mis välistab stressirikast võidujooksu niigi kriisist räsitud turismiettevõtjate vahel.

Kaasi sõnul näitab ettevõtjate senine tagasiside suurt nördimust, sest nad pidid tegema ebamõistlikke jõupingutusi, üritades saada ülikiiresti kokku kõik taotluseks vajalikud dokumendid ja hankima informatsiooni, palkama selleks lisajõudu ja tegema kulutusi, kuid ei saanud isegi konkureerida oma ideedega riikliku kriisiabi saamiseks.

Nii leiab väike- ja keskmiste ettevõtjate ühendus, et kriisiabi ei saa pakkuda vaid kiirematele või seda ei saa korraldada suure konkurentsiga konkursi korras. Kriisiabi peab olema kättesaadav kõigile sihtgrupi ettevõtjatele, kes selleks kvalifitseeruvad, ning selleks peab igal kriisiabi meetmel olema adekvaatne eelarve.

Lähtuvalt eelöeldust teevad pöördumisele allakirjutanud järgmised ettepanekud:

  • Sulgeda seni avatud EASi COVID-19 turismisektori kahjude kompenseerimise meetmed, sest võib üsna suure kindlusega väita, et kõik, kes nendele kvalifitseerusid ja abi vajasid, on seda juba taotlenud.
  • Avada uuesti esimesel võimalusel turismi ärimudelite väikeprojektide meede ning suunata sinna täiendavalt vähemalt kahe miljonit eurot jäägist, mis on hetkel olemas teistes turismi COVID-19 meetmetes.
  • Lisada uute turismi ärimudelite suurprojektide meetme eelarvesse vähemalt 20 miljonit eurot, tehes selleks ümbertõstmine KredExile eraldatud käenduste arvelt. EVEAle laekub järjest rohkem tagasisidet ettevõtjatelt, et pankade kaudu administreeritavad kriisimeetmed ei ole neile kättesaadavad, sest pankade käitumine ja suhtumine kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjatesse ei muutu ka 100%-lise riikliku käenduse korral ning eriti turismiga seotud ettevõtjate laenutaotlustele antakse massiliselt keelduvaid vastuseid. EVEA on veendunud, et laenuvormis kriisiabi ei ole sobilik turismisektorile, mille taastumise ajaline perspektiiv on äärmiselt ebaselge.
  • Informeerida sektorit ja ettevõtjaid laiemalt meetmete taasavamisest vähemalt kaks nädalat enne taotluste vastuvõtu alustamist, vältimaks liigse stressi tekitamist ettevõtjatele ning puudulike ja ebakvaliteetsete taotluste laekumist.
  • Ette valmistada täiendav kriisikahjude kompenseerimise meede hooajalistele turismiettevõtjatele, mille avamist saaks lõplikult otsustada septembris, kui on olemas statistika käibelanguse kohta suvisel kõrghooajal.