Kaheksa aastat pärast avamist puutub USA kohvikukett kokku rahaliste raskuste ning kultuurilise tõrjutusega - 85 kohvikust on suletud tervelt 61, kirjutab BBC.

"See (Starbucks) oli võibolla liiga standardiseeritud," ütleb tarbimisele keskendunud psühholoog Michael Edwardson. "Varem olid kohvikud ainulaadsed ja erinevad, kuid kui Starbucksist sai üleilmne kett, kadus standardiseeritusega mõneti ka eripära. Ketti kopeeriti ning sära tuhmus."

Ameerikas sai Starbucksist kiiresti ikoon. Rahvusvahelise fenomenina laienes kett 1990. aastatel üleilmsetele turgudele. "Linnad lausa tahtsid Starbucksi," ütles Edwardson.

"Austraalia polnud kunagi selline. Me olime uudishimulikud. Me lugesime keti kohta. See oli midagi, mida proovida."

"Aga kui me lõpuks saime seda proovida, siis ma ei tea, et see oleks pakkunud mingit eriti fantastilist või ainulaadset elamust, mida poleks teised ketid suutnud pakkuda," sõnas Edwardson.

Starbucksi sära on tuhmistanud muuhulgas High Streeti arvukad kohvikud, mis on leidnud oma niši.

Starbucksi juhtkond on teatanud, et keskendub vaid kolmele suuremale linnale - Sydney, Melbourne ja Brisbane. Kuigi kett väidab, et keti kohvikuid majandatakse halvasti, väidavad analüütikud, et kett laienes liiga kiiresti ning seetõttu on kogunenud liiga palju võlgu.

John Roberts New South Walesi ülikoolist ütleb, et Starbucks on mitmel moel imetletav ettevõte.

"Starbucks on väga hästi saanud hakkama rahvusvahelistel turgudel, kus pole varem olnud kohvijoomise kultuuri," lisas Roberts.

"Starbucks on näidanud oma oskusi uutel arenevatel turgudel."