Väikeköögid ootavad leebemaid reegleid

Väikesed söögikohad maal ja turismitaludes vajaksid suurtega võrreldes leebemaid hügieenireegleid, sest vastasel juhul ähvardab Hotellide ja Restorani Liidu (EHRL) hinnangul maapiirkondi turismi väljasuremine.

Praegu kehtivad ühesugused hügieeninõuded nii mitmesajakohalisele suurrestoranile kui ka kümnekohalise turismitalu köögile. EHRLi tegevjuhi Donald Visnapuu sõnul on aga selge, et väikeses toitlustuskohas ei ole nii karmidel eeskirjadel mõtet, sest neid pole vaja ning nende elluviimine nõuab liigseid kulutusi, kirjutab Postimees. “Sama probleemi ees seisab tegelikult kogu Euroopa, kus nii suured kui väikesed on samuti kui ühe vitsaga löödud,” rääkis Visnapuu. Tema sõnul on Euroopas 95 protsenti toitlustuskohtadest vähem kui kaheksa töötajaga ning tõenäoliselt on selliste ettevõtete osakaal sarnane ka Eestis. Täpset statistikat selle kohta Eestis siiski ei ole.

Seetõttu käib sellesuunaline aktiivne lobitöö ka Euroopas, kus väiksemate söögikohtade eest seisab erinevate riikide vastavaid alaliite koondav katusorganisatsioon.

“Küsimus on turismi eluvõimelisuses väljaspool suurlinna, mis Eesti jaoks on iseäranis oluline,” rääks Visnapuu. “Kui arvestada soomlaste suurt osakaalu meie külaliste seas ning korduvkülastuste suurt hulka, on inimeste Tallinnast välja meelitamine meile eluliselt tähtis.”

Sellega, et hügieeninõuded on väikestele toitlustajatele liiga ranged, on nõus ka Läänemaa Tooraku turismitalu perenaine Merike Kalvin. “Meil on küll uus korralik köök olemas, kuid viis kraanikaussi selles on ilmne liialdus,” lausus ta. Samuti ei pea ta õigeks, et ka väikestele on kehtestatud ranged enesekontrolli nõuded, mille järgimisel ei ole suurt mõtet, kuid aega kulub selle tarvis palju.

Tooraku sai nõuetele vastava köögi paari aasta eest, just uute nõuete vastavusse viimise vajaduse tõttu.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse büroo juhataja Kairi Ringo sõnul on probleemidest räägitud ka ministeeriumiga, kuid lõviosa neist juttudest on lõpu leidnud seal, kus vastaspool peaks tegema konkreetseid ettepanekuid.

“Teada oleks vaja konkreetseid punkte, mis väiksematele rasked täita on, kuid nii kaugele ei ole meie jutud jõudnud,” lausus Ringo.

Eesti õigusakte peab ta küll põhimõttelisteks, kuid siiski üsna laialt tõlgendatavaiks, mistõttu saavad neid vastavalt oma vajadustele kohandada nii suured kui väiksed köögid. “Kindlasti teeks olukorra lihtsamaks heade hügieenitavade nõuded, mis vajaliku lihtsalt ja konkreetselt lahti seletavad,” märkis ta. Need on Ringo kinnitusel praegu ka väljatöötamisel.

Uute hügieeninõuete kehtima hakkamine ning toitlustuskohtade tunnustamine pooleteise aasta eest endaga suurt sulgemislainet kaasa ei toonud. Küll tegid aga ettevõtjatele muret liiga agarad kontrollijad, kes karme nõudeid omamoodi tõlgendasid.