Väiksed pangad Tallinna Äripank ja Eesti Krediidipank töötasid möödunud aastal efektiivsemalt kui halbade laenude tõttu kahjumisse jäänud Eesti Ühispank.
Auditeerimata andmete põhjal sai Tallinna Äripank möödunud aastal 14-miljonilise ning Krediidipank üle kuue miljoni kroonise puhaskasumi, samal ajal jäi Ühispank 99 miljoni krooniga kahjumise.
“Krediidipanga kasum on auditeerimata andmetel üle kuue miljoni krooni. Varad kasvasid 40 protsenti,” ütles Krediidipanga asepresident Andrus Kluge.
Tallinna Äripanga juhatuse esimehe kohusetäitja Valeri Haritonov ütles, et aasta 2000 oli neile ja Hansapangale hea. Auditeerimata andmetel sai Tallinna Äripank kasumit 14 miljonit krooni.
VÄIKESED VÄHENDAVAD SUURTEGA VAHET. “Kuigi võrdlemisel peaks suhtarve kasutama, tundub, et Krediidipank ja Äripank on tõesti olnud Ühispangast efektiivsemad,” arvas inveteerimispanga Suprema pangandusanalüütik Paavo Põld. Tema väitel vähendavad väiksed pangad suurtega vahet, kui jätkub sama trend.
“Omakapitali tootlikkuse suhtes töötavad väiksemad tõesti paremini kui Ühispank, mõlemad on tublid niipangad,” ütles Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk. Sampo teatas möödunud nädalal, et amortiseerib firmaväärtuse ehk goodwilli täielikult summas 108,6 miljonit krooni, mistõttu tekkis aastakahjum 77 miljonit krooni.
Sampo Pank käitus Hansapanga finantsdirektori ning Hansabank Marketsi tulevase juhi Erkki Raasukese hinnangul õigesti, et kandis firmaväärtuse korraga maha.
“Sellest ei võitnud keegi midagi, kuid nüüd on bilanss puhtam ja näitab kätte, kus pank tegelikult on,” ütles Raasuke.
Põld ütles, et Sampo puhul ei saa rääkida põhitegevusalasest kahjumist.
“Tavaliselt firma ei osta teist raamatupidamisväärtuse alusel, vaid ostab näiteks kasvupotentsiaali järgi, mistõttu tekibki goodwill,” selgitas Põld. “Kuna goodwill ei ole reaalne väljaminek, siis pangal raha vähemaks ei jäänud.
Sampo Panga juhatuse esimehe Härmo Värki sõnul ei ole neil üllatusi laenuportfellis ette näha.
ÜHISPANGA KAHJUM TEEB MURET. Ühispanga kahjum on Põllu hinnangul murettekitavam, kuna see tekkis põhitegevusest. “Arvatavasti oli süü eelmiste perioodide halbades laenudes, aga nende omanik Rootsi SEB on nüüd oluliselt riske parandanud,” rääkis Põld.
Laenukahjumit kandnud Eesti Ühispanga krediidi arenduse ja koolituse osakonna juhataja Jaanus Leemets ütles, et ei usu, et halvad laenud edaspidi ähvardav probleem on.
Raasukese sõnul on Eesti pankade probleem selles, et ühekorraga ei lahendatud ära Vene kriisi mõjusid. “Kahjumid hakkavad ilmselt kaduma. Kuigi kliendile ei tähenda kasum või kahjum absoluutselt midagi, see on rohkem emotsionaalne,” ütles Raasuke. Raasukese sõnul ähvardavad halvad laenud pangandust 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.
“Kahe aasta jooksul on näiteks Hansapanga Grupp maha kandnud miljard krooni, möödunud aastal oli 433 miljonit krooni laenukahjumit,” ütles Raasuke.
Hansapanga puhul tuli möödunud aastal tagasi ka laene summas 129,9 miljonit krooni, mistõttu kujunes konkreetseks laenukahjumiks 303,8 miljonit krooni.
Merita Pank siinseid 2000. aasta tulemusi eraldi ei avalda.
