Väiketalunikud ühistut ei usalda

Tootjarühm peaks aita­ma Eesti marja- ja õuna­­kasvatajatel jae­kau­bandusele ligi pääseda.

Juuli alguses loodud Eesti marja- ja õunakasvatajate tootjarühm Polli Fruit lubab oma liikmete toodangut paremini jaekaubandusse turustada. Osa talunikke aga eelistab raskustest hoolimata ka edaspidi omal jõul hakkama saada.

Polli Fruiti eestkõneleja, en­dise autoärimehe Toomas Rüütmanni sõnul on väiketalunikel raske kasvatatud marju ja õunu müüa, sest turgu valitsevad suured jaekaubandusketid. „86 protsenti Eesti jaekaubandusest on seitsme suurema keti käes,” ütles Rüütmann. „Ketti huvitab tarnekindlus. Ühing on üks võimalus positsiooni parandada ja nii on võimalik stabiilselt toodangut pakkuda,” lisas ta.

Praeguseks on Rüütmanni sõnul ühinguga liitunud viis tootjat, eesmärk on aga saada neid kokku kümme. Kes talunikest ettevõtmisega liitunud on, Rüütmann öelda ei soovinud ja lausus põhjenduseks, et nimede väljahõikamiseks polevat aeg veel küps. „Huvi on kõigil, aga siiamaani ollakse turu suhtes pessimistlikud,” nentis Rüütmann.

Rüütmanni sõnul jääb ühingu ülesandeks müügi- ja turundustöö korraldamine ning talunikud saavad keskenduda tootmisele.

Ühing ei peaks kavatsuste järgi mitte ainult tagama eestlastele kodumaiste marjade ja õunte kättesaadavuse, vaid viima meie toodangut ka Euroopa tarbijatele. Rüütmanni sõnul on näiteks Holland tundnud huvi eestimaise musta sõstra vastu ja ekspordi eellepingud on juba sõlmitud. Põhjanaaber Soome aga sooviks osta Eesti õunu, eriti just sügistalvist Lobo sorti.

Euroopa kogemus

Rüütmanni sõnul on eeskujuks võetud Euroopa kogemus, kus enamik tootjaid on ühistutega liitunud. „Praegu on väga õige aeg, võib-olla oleme isegi hiljaks jäänud,” märkis Rüütmann. Tartumaal asuva Marjamaa talu peremees Tõnu Oks ühinguga liituda ei kavatse, sest ei usu, et see tema talu jaoks midagi paremaks muudab. „Sinna sobib noori al­gajaid võtta, neile sobiks see hästi,” ütles Oks. „Mul on lepingud, partnerid, kõik välja töötatud. Minu talu toimib.”

„See ongi eestlaste viga – kõike tahetakse ise teha,” arvas Aarne Neimann, Jõgevamaal asuva Tori talu peremees. Neimann peab ühingut ainsaks jaekaubandusse pääsemise võimaluseks. „Siiani oligi musta sõstra turustamisega raske, seda nii palju ei osteta. Maasikate ja vaarikatega pole probleemi,” ütles Neimann. Ühingu toel on Neimannil plaanis praeguse poole hektari asemel isegi kümme või rohkem hektarit mustasõstrapõõsaid istutada. „Järgmisel aastal tahaks tõsiselt tegema hakata,” ütles ta. Põõsaid ja sõstrakombaine on lubanud aidata muretseda Polli Fruits.

Ühe Eesti Päevalehega vestelnud talupidaja jutu järgi, kes oli kursis ka ühingusse astumise tingimustega, suhtub mõnigi väiketootja liitumisse skeptiliselt.

„Kokkuostuhind on väike, umbes viis krooni õunakilo eest ja kaheksa kuni kümme krooni musta sõstra eest. Tarbijale tuleb toode ikkagi kallis, kuhu see va­hesumma läheb?” osutas talunik. Samuti tekitab umbusaldust tõsiasi, et ühingut juhib ärimees, mitte talunik, kel oleks „käpp mullas”.

Taluniku sõnul pole Eesti suuremahuliseks õunakasvatuseks kuigivõrd hea piirkond, sest puudub stabiilsus. „Üks aasta on õunteuputus, teisel aastal polegi midagi,” nentis ta. Kui aga lepingud on sõlmitud ja saaki pole, tuleks hoopiski sisse vedada odavamaid Poola või Leedu õunu ning neid kodumaise sildi all müüa.

Rüütmann kummutas väite, et ühing liikmete arvelt teenib. „Ühistus jagatakse ra­ha liikmete vahel,” kinnitas ta.

Välismaine eestimaise sildi all

•• Talunike sõnul levib Eestis järjest enam komme müüa kodumai­se sildi all hoopiski mõne välisriigi kaupa. Seda ei vaevuta isegi oluliselt varjama. Näiteks võis populaarsel maasikafestivalil näha, kuidas eestimaiseks nimetatavaid maasikaid müüdi otse Hispaania siltidega kastidest.

•• „Ei saagi usaldada ühtegi silti,” tunnistas anonüümsust palunud talunik. „Paberid on neil korras, kuid et keegi läheks talu juurde vaatama, kas seal üldse on põld või palju põld annab, seda ei tehta.”

•• Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul pole sel aastal ühtegi müüjat kontrollitud. Eelmisel suvel tuli aga signaale, et osa müügil olevaid maasikaid polevat kodumaised. Kauksi sõnul on inspektoritel võimalik küsida müüjalt saatelehte, kuid rohkemat teha ei saa. „See nõuaks väga palju inimressurssi.”