Väiketootja ei pea enam karme kontrolle kartma

Talupidaja võib loata müüa päevas kuni 50 muna ja 100 liitrit piima.

Kuni eelmise aasta lõpuni kartis kaheksat kitse ja paarikümmet kana pidav Mare ametnikke, kes võisid pahaks panna, kui ta ülejäänud kitsepiima ja munad naabruses elavatele suvitajatele müüb.

Sellest aastast võib ta seda aga julgesti teha, sest seni illegaalne põllumajandustootmise ülejääkide müük saab seadusliku aluse.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna veterinaartegevuse büroo peaspetsialist Annika Leis sõnas, et seni seadustik väikestes kogustes loomsete esmatoodete otsemüüki eraldi ei käsitlenud ja see tekitas igapäevases elus teinekord küsitavusi. Uued nõuded on sellised, et väljakujunenud tarbimisharjumusi saab jätkata õiguslikel alustel. Rõhk on eelkõige tootja omavastutusel, mis tähendab, et tootja vastutab toodangu puhtuse ja kvaliteedi eest.

Nii tohib ilma loata müüa kuni 100 kilo kala päevas (koha, ahvenat ja euroopa angerjat kuni 10 kilo), samuti mett kuni 15 mesitaruga ning mune kuni 50 linnuga majapidamisest. Enam ei pea väikeloomapidaja kontrolle pelgama, kuna nüüd on lubatud tootja enda vastutusel müüa päevas kuni 10 liitrit ute- või kuni 20 liitrit kitsepiima ja kuni 100 liitrit lehmapiima. Toodud arvud on veel lahtised ning täpsustamisel.

Ka vana süsteem

Suurema koguse toorpiima turuleviimisel kehtib ka edaspidi praegune süsteem: piima võib müüa töötlemisettevõttele, toitlustusasutustele ja otse tarbijale veterinaartõendi alusel, mis kehtib kuni kolm kuud.

Samuti jätkub edaspidi ka toorpiima müük otse tarbijale väljaspool farmi (turgudel ja tänavatel) järelevalveametniku poolt veterinaartõendi alusel väljastatud müügiloa alusel. Müügiluba kehtib kuni kaks nädalat.

Jaanuarist on seoses EL-i hügieenimääruste jõustumisega lubatud omamaiste reeglite alusel müüa otse tarbijale, sh kohalikule kauplusele ja toitlustusasutusele väikeses koguses ulukiliha ning farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha kogu Eesti territooriumil.