Väiketootja nuriseb: riik karistab väiketootja õlleeksporti kõrgemate maksudega

 (12)
Põhjala pruulikoda
Põhjala pruulikodaFoto: Priit Simson

Käsitööõlle tootja Põhjala ületas 600 000 liitrise tootmispiiri, mis kahekordistab ettevõtte senise maksukoormuse, kuna maksuseadus paigutab kohaliku väiketootja samale pulgale rahvusvaheliste suurkontsernidega.

Põhjala pruulikoja juht ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatusse kuuluv Enn Parel on nördinud, et riik pole suutnud tänaseni lahendada olukorda, kus kasvutrendis, kuid aastas vähem kui miljon liitrit tootvatele väiketootjatele rakenduvad samad alkoholiaktsiisid, mis ka suurtootjatele nagu Saku või A Le Coq, kelle aastane toodang küünib 100 miljoni liitri kanti.

“Praegu on täiesti absurdne olukord, kus Eesti ja kogu Euroopa mõistes väiketootja satub eduka ekspordi tõttu järsku maksukohustuste osas samasse liigasse kolme suurtootjaga, kuigi tootmiskogused erinevad üle 160 korra,” märkis Parel, kelle sõnul lükkas riik pidevalt edasi otsust muuta maksukohustused võrdsemaks.

Kui täna on kuni 600 000 liitrit tootvatel väikepruulijatel võimalik tasuda 50% aktsiisist, siis õige pea ohustab kahekordne maksukoormus Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liikme sõnul lisaks Põhjalale ka mitmeid teisi pruulijaid, kes hetkel jõuga kasvu tagasi hoiavad.

Seotud lood:

“Aktsiiside tasumise eripära tulemusel “karistatakse” praegu kurioossel kombel just eksportivaid ettevõtteid, sest tootmismahu arvestusse läheb nii Eestisse kui välisturgudele müüdud toodang. See tähendab, et kui välisturgudel läheb hästi, siis Eestis satub tootja maksustamise mõttes samale pulgale suurtootjatega ja teda “karistatakse” kahekordse maksukoormusega,” kirjeldab Parel.

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatusse kuuluva Pareli sõnul toimis varasem aktsiisisoodustuse põhimõte kuni viimaste aastateni, mil käsitööjookide populaarsus ja kultuur tempokalt kasvama hakkasid ja väiketootjatele seatud piir madalaks jäi ning nende arengut pärssima hakkas.

“Väiketootjate vaates tuleb mõista, et tegemist pole suurte miljoneid liitreid masstoodangut tootvate oligopolidega, vaid sageli just regionaalpoliitikasse panustavate ettevõtetega. Suurem osa meie liidu liikmetest asub Tallinnast väljas ja panustab kohapeal nii töökohtade hoidmisesse ja loomisesse kui ka turismi edendamisesse, mis omakorda mõjutab oluliselt erinevaid osapooli lisaks tootjale endale - olgu selleks tooraine pakkujad, majutus- ja toitlustusettevõtted või tootmistöölised,” loetleb ta. Ühtekokku annavad rohkem kui 50 õlle, siidri või veini tootmisega tegelevat liidu liiget tööd ligikaudu 200 inimesele kõikjal üle Eesti.

Kodumaisel kapitalil ja kodumaisest toorainest käsitööjooke valmistavad väikepruulijad soovivad, et Eestis tõstetaks soodusaktsiisi piir 5 miljoni liitrini ega koheldaks sadu kordi väiksema toodanguga väiketootjaid võrdselt suurkontsernidega. Varasemalt veel käesolevaks aastaks muudatuste osas lootust andnud Rahandusministeerium on nüüd uue tähtajana kaalumas järgmist aastat. Samal tegelevad Eesti väikepruulijad kasvu ja edasiarengu asemel majandusliku ellujäämise nimel tootmiskasvu pidurdamisega.

Sarnaselt ootab liit ka Euroopa Liidu direktiivi rakendumist, mille sätestatud käsitööveini- ja siidritootjate soodustused võiksid rakenduda ka Eestis. Täna koheldakse kõiki veini- ja siidritootjaid Eestis võrdselt, hoolimata sellest, kas tegu on väiketootja või suurtootjaga.