Lisaks allahindlustele nõuavad kaupmehed tootjatelt näiteks ostetud kaubamahu pealt makstavaid ostuboonuseid ning turunduskulude tasumist.

ASi Gloria Vesi juhile Aili Tanvelile on kauplustes vihjatud, et kui kuus 2000 krooni reklaamitasu maksta, paigutatakse kaup parema asetusega. Uue kauba tutvustamine on tema sõnul kulukas – reklaam, tasuta degusteerimised, reklaamilehed. Samuti sõltub palju kaupluse nendest töötajatest, kes otsustavad toote müüki võtmise.

Gloria Vesi sai Soomes Stockmannis oma veele hea hinnangu ja soovituse Eestis seda müüa, ütles Tanveli. “Aga siin sekkus inimfaktor – Tallinna Stockmanni kaubamaja veemüüki otsustav persoon lihtsalt ütles, et temale meeldib muud vett juua,” rääkis Tanvel.

Näitena suhtumisest väiketootjasse tõi Tanveli juhtumi Tallinnast Rocca al Mare spordikeskusest, kus nende pakkumisele kõlas reageering: meil on nii varakad kliendid, et joovad ainult Eviani ning teisi tuntud vesi, ja mingi odav Eesti vesi ei lähe.

ASi Põltsamaa Felix müügijuht Anti Orav sõnas, et tootjatel on surve mitmelt poolt: kallinevad toormehinnad, energia, tööjõukulud, maksud. Üha enam on tunda survet ka kaubanduse poolt.

ASi Astri Grill müügijuhi Seidy Maidla sõnade kohaselt on tootjatega suhtlemisel jäigal positsioonil välisomanikele kuuluvad kaubandusfirmad.

Osa firmasid paneb tootjad fakti ette: kas annad neile ülisoodsalt ja mitmesuguste erisoodustustega toodangut või sa lihtsalt pead oma kaupu kuskil mujal müüma. “Millegipärast arvatakse tihtipeale, et tootja saab oma hinnakirjast lõpmatuseni allahindlust teha. Enamasti jääb nõutav allahindlus 5–10% piiresse, kuid kõik on kokkuleppeline,” rääkis Maidla.