"Valitsuskoalitsioonis kokkulepitud eelnõu eesmärgiks oli kaitsta tarbijaid ja päästa elanikud prügimaksust. Avalik, läbipaistev ja kõigile arusaadav prügiveo riigihange tagaks madalaima teenuse hinna. Kahjuks tekitab Tallinn praegu juurde allasutusi ja vahekehasid, mis võimaldab lisada prügiveo konkursi võitnud hindadele veel ka linnapoolse vahendustasu," võttis Vakra olukorra, mis on tekkinud pärast riigikohtu otsust peatada jäätmeseaduse muudatuste jõustumine.

Vakra hinnangul on selgelt tegu varjatud prügimaksuga, mis aitab Tallinna linnal katta aina suurenevaid eelarvekulusid ja millest elanikel pole võimalik keelduda.

"Jäätmeseaduse muudatuste sihiks oli lõpetada nõukogude aeg, kus hinnad kehtestati oma äranägemise järgi ja kus puudus turuloogika. Selleks, et konkurents ka tegelikult paraneks, tuleks kunstlike vahekehade asemel luua reaalselt tegutsevaid munitsipaalomandis olevaid prügiveo ettevõtteid," rääkis Vakra.

Eelmisel nädalal tegi keskkonnakomisjon riigikontrollile ettepaneku auditeerida põhjalikult seda, kui sihipäraselt ja efektiivselt on viimasel kümnendi kasutatud jäätmehoolduse arenguks eraldatud vahendeid.

"Jäätmemajanduse korraldamisel on esile kerkinud rida probleeme, mille lahti arutamiseks tuleb astuda otsustavaid samme. Riigikontrolli auditi põhjal saame välja töötada konkreetsed ettepanekud," selgitas Vakra.

Tema sõnul on igati õigustatud Lääne-Viru omavalitsuste mure seoses kunagiste ebamõistlike ja kahjumit tootvate investeerimisotsustega, mida soosis riigi toonane lühinägelik jäätmepoliitika.

"Olen kohtunud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse esindajatega, et leida olukorrale kõiki osapooli rahuldav lahendus. Omavalitsustele tuleb riiklikult tagada läbipaistev ning arusaadav jäätmehoolduse rahastus, mitte mõelda välja kontrollimatuid ja arusaamatuid makse," lausus Vakra.