Valdo Kalm: Eesti vajab eduks ajumajandust
Eesti uuele edulainele lükkamiseks peame lisaks oma ajupotentsiaalile soodustama tarkade inimeste Eestisse tulekut, väidab Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm. Vaja on nii õppejõude ülikoolidesse kui ka tegijaid suurema lisandväärtusega ettevõtmistesse.
•• Kuidas mõjub Eesti majanduse kidur aasta telekomiärile?
Näib vähetõenäoline, et raskustesse sattunud inimene või ettevõte ei tee telefonikõnesid või loobub internetiühendusest. Kui oled hädas, siis sipled rohkem, ühendust suhtlusvõrgustikuga on vaja.
Eesti pole klassikalist majanduslangust näinudki. Kümne aasta tagune kriis oli väike võnge. Sidefirmad ei märganud, et inimesed oleksid siis hakanud vähem helistama.
•• Kas eestlased on ikka valmis teile uute teenuste ja seadmete ostmisega üha rohkem raha tooma, kui bensiin ja leib läheb üha kallimaks?
Infoühiskond lihtsalt on efektiivsem ja ettevõtjad püüavad oma äri meie abil tulusamalt ajada. Telekommunikatsioon pakub nii ühiskonnale kui ka igale inimesele suuremat efektiivsust ja tootlikkust.
Tagasilöögid võivad tekkida arvutite müügis. Inimene ei pruugi osta uut sülearvutit, kui vana veel mingil viisil asja ära ajab.Telefonide müügis ma erilist tagasilööki ei näe, see on ka oluliselt odavam kaup kui arvutid.
•• Rikkuselt jääme muule Euroopale alla, kui palju jääme alla telekomiteenuste arengult?
Lääne-Euroopa on seadnud endale eesmärgiks, et kahe aasta pärast saaks 90 protsenti elanikest kasutada kiiret mobiilset internetti. Eesti juba on sealmaal.
Ligi 70 protsenti Eesti elanikest kasutab internetti vähemalt üks kord nädalas. 80 protsenti elanikest elab kohas, kus on võimalik pakkuda tavapärast kiiret juhtmeinternetti. Mobiilne kiire internet, mida teatakse tehnoloogiliste nimetuste all EDGE, 3G ja 3,5G, on praegu kättesaadav 90 protsendile Eesti elanikest – seda vähemalt EMT võrgus. Elisal ja Tele2-l on lood teisiti, sest nemad EDGE’i nii laialdaselt ei paku.
•• Kas 3G ja 3,5G on tehnoloogiad, millega peame elama sama kaua kui näiteks sisepõlemismootoriga? Või ei tasu selle tehnoloogiaga telefone veel osta, sest uued on tulekul?
Meie tööstusharu uus märksõna on sisu. Klienti ei huvita, millise tehnilise lahenduse kaudu ta oma meelelahutuse või info saab. Ratsionaalne inimene loeb telefoniga e-kirju ja uudiseid, noored tahavad üha rohkem laadida nii pilte, muusikat kui ka filme.
Järelikult peavad telefonid olema üha rohkem valmis kandma üha mahukamat sisu ja telekommunikatsioonifirma peab muutuma multimeediakompaniiks.
Juba on tehtud esimesed laborikatsed 4G osas. Ma ei julge spekuleerida, millal see Eestisse võiks jõuda, sest meil jätkub veel tööd 3,5G-ga. Praegu oleme katnud kõik maakonnakeskused ja suuremad linnad. Tänavu läheme jõuliselt edasi neisse piirkondadesse, kus seni toimib EDGE.
•• Mis võimalused terendavad Eestile rahvusvahelises ajutööstuses? Kui vallandatud Kreenholmi kangrud tõenäoliselt ei ole suutelised end kiiresti ümber orienteerima, siis mis väljavaated on nende lastel?
Eestil on majanduse ümberkorraldamisega äärmiselt kiire. Oleme odava tööjõu ja lihtsate operatsioonidega allhanke juurde liiga pikalt pidama jäänud. Inseneride ettevalmistamisest vahepeal kaugenenud haridussüsteem pidurdab meid, kuid lootusetu see asi pole. Näiteks Skype’i-suguste projektide tekkimine lisab optimismi.
•• Kas iga põhihariduse ja vähesegi distsipliinimõistmisega inimese saab kaasata infotehnoloogiasse?
Ausalt öeldes ma ei usu. Peame suhtuma kõigisse inimestesse väga hästi, aga igal inimesel on siin ilmas oma koht ja oma supitaldrik. Kõik ei pea olema hirmus targad, kuid ajumajandusse lähevad vaid kõige targemad. Hea käitumisega, aga uute tehnoloogiate suhtes vähem andekad inimesed tuleb suunata näiteks teenindusse.
•• Mis nõu annaksite Eesti valitsusele, et maailma majandusmuutustega kaasas käia?
Valitsus peab e-riigi lippu kõrgel kandma ja olema eeskujuks e-teenuste kasutamisel. Tuleb juba olemasolevad tehnoloogiad kasutusele võtta ja sellega riigi juhtimine efektiivsemaks muuta.
Teisena tähtsustaksin haridust. Viimaste aastatega on vahepeal humanitaaria poole kaldu olnud trendid õnneks muutunud, sest on tekkinud riiklik tellimus inseneridele.
Kolmandaks tuleb luua inkubaator, et meelitada lähiriikidest tarku päid Eestisse. Peame püüdma, et targad soomlased ja venelased tuleksid ning looksid oma ettevõtte Eestis.
•• Eesti maksusüsteemi eelised on ettevõtluse ergutamiseks end nüüd ammendanud, sest tselluloositehased ja tekstiilivabrikud kaaluvad kulude kallinemise tõttu mujale minekut. Mis toob uusi nn ajuettevõtteid Eestisse?
Maksukeskkond on Eestis hea, infrastruktuur väga hea, koolisüsteem – juba tuleb. Meil on Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli juures teaduslinnakud-inkubaatorid. Me peame oskama seda kõike maailmale näidata. Eeskujuks võiks olla Singapuri-laadne fenomen, et riik kutsuks siia ajumajanduse ettevõtjaid, näiteks Eesti Arengufondi kaudu.
•• Kas tegemist oleks mingi uue “Welcome to Estoniaga“?
“Welcome to Estonia” ei peaks kõlama mitte ennekõike lääne, vaid just lõuna ja ida poole. Valgevenes on häid ajusid. Ettepaneku peab tegema venelastele, et nad ei läheks mitte kübersõtta, vaid ajaksid asja meiega koos. Tulge, võtame arengufondist raha ja hakkame ühiselt tegema.
•• Kas Eesti suudaks ennast ajumajandusega ära toita, ilma et peaks eksportima piimapulbrit ja voodrilaudu?
Olgem ausad: meil endal ei jätku piisavalt ajusid.
Ilma ajude sisseveota pole me selleks suutelised. Eestlastel on küllalt kõrge enesehinnang, mis pole paha. Kuid igas rahvuses on protsentuaalselt sama palju tarku ja sama palju lolle. Kui sa oled väike rahvas, siis on raske panna oma rahva peal kokku head jalgpallimeeskonda ja luua väga võimast Ränioru moodi inkubaatorit. Sellepärast ei saa me loota ainuüksi ajumajandusele. Ka turism ja teenindus peavad majanduse arengut kõvasti toetama.
Samuti ei maksa häbeneda allhanketöid tööstuses. Küsimus on, millise lisandväärtusega ja kui kõrgel tootmisväärtusahela osas neid teha.
•• Killustikku on otstarbekas vedada 50 kilomeetri kaugusele, piimapulbrit tuhandete kilomeetrite kaugusele. Millise raadiuse võiks Eesti katta oma ajumajandusega?
See raadius on lõpmatus. Ajumajanduse toodangu transportimine toimub ühe hetkega kogu planeedi Maa piires, võib-olla hiljem ka kaugemale. Istud Hiiumaal oma suvekodus ja töötad Jaapani kontserni heaks. Selliseid ühe-kahe mehe firmasid on päris palju. Nad võivad igal pool maailmas ringi käia, kuid päeva lõpuks toovad selle lisaväärtuse ikka Eestisse.
Sellepärast tasub rahastada ajude importi Eestisse, kuid tingimusel, et teenitud raha jääb siia, mitte ei laeku kuhugi off-shore-ettevõttesse.
•• Mida peaksid eestlased oma suhtumises edu nimel muutma?
Vajame rohkem isiklikku avatust ja rõõmsat meelt.
Eestlaste enesehinnang on küllalt kõrge ja väärtussüsteem polegi nii väga paigast ära. Samuti oleme avatud majandusega. Kuid ma kahtlen, kas ka meie äri- ja suhtlemismudelid on piisavalt avatud. Positiivsust ja rõõmu jääb sageli väheks, kuid just rõõmus meel viib edule.
•• Milliste uute teenustega astub Eesti Telekom tänavu kliendi uksest sisse?
Tähtsaim on mobiil-ID arendamine, millega valmistume valimisteks. Loomulikult tehnoloogiliselt, mitte poliitiliselt. Kui tulevad järgmised Eesti kohalikud valimised, siis võiksid need olla vähemalt Euroopas esimesed mobiili teel tehtavad valimised.
Meil on varuks projekte, mis viivad meid telekommunikatsiooniettevõttest üle multimeediaettevõtteks. See tähendab vahendamist, mitte sisu tootmist.
Üks näide sellistest ideedest on muusikapood, mille EMT ja Elion eelmise aasta lõpul turule tõid: võimalus laadida ligi neli miljonit lugu. Tehniliselt toimib päris ilusasti ja kasutus kasvab.
Eesti Telekom
•• 2006 – EMT ostab noortele suunatud internetisuhtluskeskkonna rate.ee. Elion toob turule DigiTV.
•• 2005 – EMT annab esimesena Eestis kommertskasutusse 3G-mobiilsidevõrgu. Elion omandab Baltimaade juhtiva IT-firma MicroLink Eesti. Elion alustab digitaalse telepildi pakkumist ja telerite müüki.
•• 2003 – Eesti Telefoni ärinimi muudetakse Elioniks.
•• 2001 – Telefoniturg avaneb konkurentsile. Eesti Telefon hakkab pakkuma Atlase IP-kõnesidelahendusi (internet Protocol). EMT tuleb välja GPRS-võrguga.
•• Eesti Telefon ja EMT koostöös Hansapanga ja Eesti Ühispangaga asutavad AS-i Sertifitseerimiskeskus.
•• 1999 – Eesti Telekomist saab avalik ettevõte, mille aktsiad on noteeritud Tallinna ja Londoni väärtpaberibörsil.
Tütarettevõtted:
•• Elion Ettevõtted AS
•• AS EMT
•• AS Microlink Eesti
