"Tallinna Sadam pakub aktsiaid märkimiseks. Mõtlesin ka, et äkki märgiks. Läksin sadama kodulehele asjaoludega tutvuma. Avastasin, et on olemas inglise keeles 371 lk. pikk prospekt ja 17 lk. eesti-keelne prospekti kokkuvõte. See kokkuvõte on peamiselt tehnojutt pluss sadama bilanss. Ometi on pakkumine suunatud jaeinvestoritele Eestis ning Eesti ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele. Tunnistan ausalt, et mu inglise keel on päris hea (isegi väga hea, võiks öelda), aga prospekti kõigist detailidest arusaamiseks ebapiisav. Mida kurja, kas tõesti ei suudeta sellise suuremahulise tehingu puhul panna paar euri juurde tõlketeenuse ostmisele ja pakkuda kõigile investoritele samasugust informatsiooni?" küsib Randpere.

Asi ei muutu tema silmis paremaks ka teadmisest, et finantsinspektsiooni kodulehel on lisaks neile dokumentidele üles pandud prospekti kokkuvõte vene keeles. Isegi see on pikem, kui tema eesti-keelne versioon - 24 lehekülge.

"Minu kõige suurem mure polegi tegelikult seotud õnnetute Eesti investoritega, kellele pakutakse põrsast või sadamat kotis. Minu peamine mure on seotud müüjatega. Valitsuses istub vähemalt 3 ministrit, kelle inglise keele oskus on enam-vähem olematu. Kuidas saan ma uskuda, et nemad teavad, mida nad üldse müüvad? Päris põnev, kuidas umbkeelsed müüjad sokutavd umbkeelsetele ostjatele mingit asja mingitel tingimustel, millest kumbki lõpuni aru ei saa. Aga selle nähtuse nimi äkki ongi äririsk?