„Hiina subsideerimine ja jätkuv ületootmine on terasekriisi juureks olev põhjus,” ütles Valge Maja pressiesindaja Lindsay Walters, vahendab BBC News. „Selle asemel, et võtta sihikule ausalt kaubeldud USA eksport, peab Hiina lõpetama oma ebaausad kaubanduspraktikad, mis kahjustavad USA rahvuslikku julgeolekut ja moonutavad ülemaailmseid turge.”

Peking kehtestas pärast USA presidendi Donald Trumpi otsusele kehtestada tollid terasele ja alumiiniumile omalt poolt kuni 25-protsendised tollid 128 USA tootele.

Trump on nimetanud Hiinat „majanduslikuks vaenlaseks”.

„Kui üks riik (USA) kaotab palju miljardeid dollareid kaubanduses peaaegu iga riigiga, kellega ta äri teeb, on kaubandussõjad head ja kerged võita. Näiteks kui me oleme 100 miljardi dollariga kaotusseisus mõne teatud riigiga ja nad muutuvad nunnuks, ei kauple rohkem, võidame me suurelt. See on lihtne!” kirjutas Trump Twitteris.

USA on viimasel ajal astunud kaks olulist sammu, mis on tekitanud pingeid Hiinaga.

8. märtsil teatas USA ülemaailmsetest terase- ja alumiiniumitollidest, öeldes, et need on vajalikud USA tootjate kaitsmiseks ja kriitilised rahvusliku julgeoleku seisukohalt. Teatud liitlased, näiteks Kanada, Mehhiko ja Euroopa Liit said ajutise erandi.

Hiina vaidlustas tollide rahvusliku julgeolekuga õigustamise ja kehtestas vastutollid kolme miljardi dollari väärtuses USA kaupadele. Need hakkasid kehtima eile näiteks USA külmutatud sealihale, pähklitele, värsketele ja kuivatatud puuviljadele, ženšennile ja veinile.

Viimase aja vaidlusel on aga pikem eellugu.

Mõni nädal pärast terase- ja alumiiniumitollide teatavaks tegemist ütles Valge Maja, et kehtestab täiendavad tollid kuni 60 miljardi dollari väärtuses Hiina impordile intellektuaalse omandi alaste rikkumiste tõttu.

USA väidab, et Hiina tegevus seab USA firmad ebasoodsasse olukorda ja ebaõiglase surve alla tehnoloogia jagamiseks eriti sellistes valdkondades nagu robootika ja telekommunikatsioonid.

Kaks poolt peavad nüüd nende küsimuste üle läbirääkimisi, kuigi Valge Maja teatel on varasemad läbirääkimised läbi kukkunud, mistõttu oligi vajalik tollid kehtestada.

USA ettevõtted, mida selle tüliga kaasnev puudutab, on löönud häirekella, märkides, et Hiina on teatud kaupade, sealhulgas sealiha, sojaubade ja lennukite jaoks suur turg.

Eelmisel aastal oli Hiina USA sealiha jaoks suuruselt kolmas eksporditurg, kuhu seda viidi 1,1 miljardi dollari eest.