Valgekraed haigestuvad kohe pärast kohtukutset
Samas jääb kahtlus, et mitte kõik haiguslehed pole väljastatud asja eest, vaid võetud kohtuprotsessi tahtlikuks venitamiseks.
Riigiprokuratuuri avalike suhete talituse nõuniku Silvia Pärmanni sõnul pole selle kohta usaldusväärset statistikat, kui suur osa istungeid lükkub edasi kohtualuse haiguse tõttu. Vastav uuring, mis peaks selgitama istungite edasilükkamise põhjused, on planeeritud riigiprokuratuuri selle aasta teise poole tööplaani.
Samas on mitmeid näiteid kohtuprotsesside venimisest. Eelmise aasta novembri lõpus lõpetas Tallinna linnakohus korteriafääris süüdistatava Jüri Oti süüasja aegumise tõttu. Keskkriminaalpolitsei süüdistas endist koonderakondlast Jüri Otti ja keskerakondlast Elmar Seppa seoses Tallinna kesklinna korteritehingutega ametiseisundi kuritarvitamises ning Otti veel ka tuludeklaratsioonis maksuametile valeandmete esitamises.
Hoidis istungist kõrvale
##Eelmise aasta augusti alguses oli keskkriminaalpolitsei sunnitud Oti kutsuma kohustuslikku kohtumeditsiinilisse ekspertiisi, kuna Ott, olles pidevalt haige, hoidus samas ka ekspertiisist kõrvale. Siis ütles politseiameti pressibüroo juhataja Indrek Raudjalg Eesti Päevalehele, et “Jüri Ott pole tervislikule seisukorrale viidates oma toimikuga tutvuma tulnud, kuigi uurija määras talle kohtumeditsiinilise ekspertiisi, millest Ott on samuti tervisele viidates siiani kõrvale hoidunud.”
Korteritehinguid puudutavad materjalid andis 2000. aasta sügisel prokuratuurile üle Tallinna kesklinna valitsus, kelle hinnangul ei järginud linnaosa endine juhtkond lepingute sõlmimisel seadusi ega õigusakte.
1997. aasta veebruaris, kui väidetavalt ebaseaduslike korteritehingute tõttu lahkus toonane kesklinna vanem Jüri Ott ametist omal soovil, oli ta kuu aega enne lahkumist samuti haiguslehel.
Viimase aja üks enam tähelepanu pälvinud näiteid kohtumenetluse venimisest kohtualuse haiguse tõttu on riigiprokuratuuri hinnangul ekspankur Andres Bergmanni protsess.
Ekspankuri protsessis osalev prokurör Kaire Hänilene ütles, et kohtuasi on pidevalt veninud osapoolte haiguse tõttu. “Tihtipeale on nii, et keerulisemate ja raskemate kuritegude, sealhulgas majanduskuritegude osas, kus on mitmeid kohtualuseid, võidakse sellist venitamistaktikat kasutada,” lausus Hänilene.
“Ebameeldivat asja soovitakse edasi lükata,” lisas ta. Hänilene ütles, et hetkel ei kaalu ta Bergmanni suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimist, kuid kui haigustejada jätkub, pole see välistatud.
Istung tuleb edasi lükata
Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul pole võõrad juhtumid, kus üks või kaks päeva enne istungit esitatakse kohtualuse haigusleht, mille tulemusena tuleb istung edasi lükata. “Selliseid juhtumeid ikka on,” lausus Särgava. Tema sõnul on haigusleht mõjuv põhjus istungilt puudumiseks ning mõnel juhul võib see olla kohtualusele kaitsev variant. “Kohtualust ei saa selle eest trahvida, ega kohaldada tema suhtes sundtoomist. Samuti ei saa muuta tema tõkendit,” selgitas Särgava.
Samas rõhutas linnakohtu esimees, et kohtualuse haiguslehe tõttu ei tohi seada kahtluse alla haiguslehe väljastanud perearsti professionaalsust ega kahelda arstide ametieetikas.
Pirita Perearstikeskuse perearst Iris Mosona ütles, et kui inimene on võetud kohtu alla, on tema närvipinge tunduvalt suurem ning organism seetõttu haiguste eest kaitsetum. “See on täiesti reaalne võimalus,” ütles Mosona.
Samas lisas ta, et ükski arst pole kunagi kaitstud patsiendi simuleerimise eest. Eriti siis, kui inimene kurdab valu üle. “Valu on väga subjektiivne kaebus,” tõdes Mosona.
Teada saab alles hiljem
Mosona sõnul pole tema õnneks ühelegi kohtualusele haiguslehte välja kirjutanud. “Tegelikult saaks ju alles hiljem teada, et see inimene oli haiguslehe kirjutamise hetkel kohtu all,” lisas ta.
“Asja muudaks kindlasti kohtu jaoks paremaks see, kui haiguslehel oleks kirjas, kas kohtu-alune on võimeline istungil osalema. Praegu esitatakse ainult haigustõend, kust pole võimalik seda välja lugeda,” ütles Särgava.
Tema sõnul on ta isiklikult kokku puutunud juhtumiga, mil kohtualune esitas mitmel korral vahetult enne istungit kohtule haiguslehe. Mitmel korral oli see võetud ühest perearstikeskusest. “Pöördusin haigekassa poole, et asja kontrollida. Järgmisel korral oli haigusleht välja kirjutatud juba teise perearsti poolt,” tõi Särgava näite. “Kui inimesel on nohu või on näiteks käsi haige, ei peaks see istungile ilmumist takistama.”
Kohtu tööle mõjub päev-paar enne istungit esitatud kohtualuse haigusleht negatiivselt.
“See on liig mis liig. Kohtuasi hakkab venima, kohtunike töökoormus tõuseb, asjad kuhjuvad ning kannatavad kõik teised, kes on istungile kohale tulnud. Kui päev-paar enne istungit kohtule haigusleht esitatakse, siis puudub kohtul võimalus sellest kõiki osapooli informeerida,” ütles Särgava.
Tema hinnangul on küsitav, et kui kohtuasja venitatakse mitmesugustel põhjustel näiteks aasta, siis kas aasta pärast määratav karistus täidab enam üldse karistuse õiget eesmärki.
Jüri Ott: ma ei tunne ennast süüdi
“Need asjad on läbi uuritud ja ma ei tunne ennast süüdi,” vastas Jüri Ott Päevalehe küsimusele, kuidas ta kommenteerib oma kohtuprotsessi. Oti sõnul ei lükkunud tema kohtuprotsess edasi seepärast, et ta oli haige ja esitas arstitõendeid. “Seda ei ole mõtet telefonis rääkida,” lausus Ott.
“Ma ei olnud ainult selle kohtuprotsessi aeg haige. Mind ei saa ehedaks näiteks pidada sellest, kuidas kohtu-protsesse edasi lükata. Minu haigused on väga pikaajalised olnud ja ma olen mitu korda haiglas olnud. See oli mu esimene protsess kohtus üldse,” märkis Ott.
“Nii kui mind kohtusse kutsuti, nii ma ka kohale ilmusin. Teil on vale info, kui ütlete, et ma ei ole ilmunud,” lisas ta. “Igat asja ei ole võimalik kahe-kolme lausega võtta kokku. Kui mees on 55 aastat vana, mis te arvate, kuidas lood minu tervisega peavad olema? Nii tugev mu tervis ei ole kui teil. Kuid tänu sellele, et on pidev arstlik kontroll ning tervislikud eluviisid, ei joo ega suitseta, siis liigun ja tunnen elu vastu huvi. Ma ei ole see persoon, kelle pealt saate raha teenida, helistades ning pannes lehte mingit jama.”
Toivo Tänavsuu
Ministeerium tunnistab probleemi
Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Kristiina Herodes tunnistas, et kohtualuste esitatavad haiguslehed on probleem. “Ministeeriumis on sellel teemal peetud mitu nõupidamist ning töö selles osas jätkub,” ütles Herodes.
Tema sõnul võib olla juhtumeid, kus mõni kohtualune meelega haiguslehtede abil kohtuprotsessi venitab. Tema sõnul võib samuti täheldada, et küllaltki palju haigestumisi tuleb ette ka advokaatide seas. Herodese sõnul on ühe võimalusena välja pakutud kohtualustele eraldi haiguslehe väljastamist, kuid see idee pole veel küps. Raigo Neudorf
