15% Eestist leitud tubakatoodete pakenditest on riiki sisse toodud salakaubana, mis on 2,4 protsendipunkti (pp) rohkem kui eelmise aasta sügisel.

Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse salasigarette Sillamäel (40%), Narvas (33,5%) ja Jõhvis (30%).

„On murettekitav, et sigarettide salaturg kasvab vaatamata sellele, et 1. juuni aktsiisimäärade tõus jäi uuringu läbiviimise järgsesse aega ning 1. jaanuarist 2017 tõuseb aktsiis taas," kommenteeris Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu hinnangul püsib salaturu olukord vaatamata Eesti maksumärkideta sigaretipakkide väiksele kasvule stabiilne. „Tõepoolest on esimesel poolaastal aga kasvanud peamiselt nende välismaiste maksumärkidega sigarettide tarbimine, mis on riiki toodud legaalselt," sõnas Koidu.

Valdav osa salasigarettidest pärineb Valgevenest (5,9%), järgnevad Venemaa (4,2%) ning maksuvabad (nn duty free) sigaretid (1,9%). Valgevene, Venemaa ja maksuvabade sigarettide turuosa on võrreldes 2015. aasta II poolaasta tulemustega suurenenud vastavalt 0,9 pp, 0,5 pp ja 1,9 pp.

Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 1.1%, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2015. aasta sügisel kasvanud 0.2 pp võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.